Sama kinnitasid Politicole seitse anonüümseks soovida jäänud Euroopa Liidu diplomaati ja ametnikku. Avalikult ja ametlikult on Euroopa Liidu liikmesriigid nimetanud rahurahastut solidaarsuse märgiks.

Euroopa Liit leppis kokku, et saadetud sõjatehnika maksumusest kompenseeritakse 84 protsenti, kuid iga riik arvutab enda metodoloogia alusel ise saadetava tehnika maksumuse. Ukrainale saadetav sõjaline abi kompenseeritakse ühisest rahurahastust (European Peace Facility), kuhu liikmesriigid tegid oma majanduse suurusele vastavalt sissemakseid.

Euroopa Liidu välisteenistuse andmeil on kuus riiki arvutanud enda saadetava sõjalise abi uue sõjatehnika maksumuse järgi, mitte tehnika enda maksumuse kohaselt. Näiteks uue sõjatehnika hinna võtab 100 protsenti arvestuses aluseks Soome, Läti 99 protsenti, Leedu 93 protsenti, Eesti 91 protsenti, Prantsusmaa 71 protsenti ja Rootsi 26 protsenti.

Eesti oli samas rahurahastust saanud enim kompensatsiooni absoluutsummas, küsides üle 160 miljoni euro Ukrainale saadetu eest. Eesti sai sellest kätte 134 miljonit eurot.

Üks diplomaat kritiseeris Politicole Eestit tagaselja, öeldes: "Nad saadavad enda jäägid Ukrainale ja ostavad endale uue tehnika Euroopa Liidu raha eest asemele."

Ühe teise Euroopa Liidu diplomaadi sõnul on Eesti käitumine erakordselt jultunud, kuid keegi ei soovi sellele siiski avalikult tähele juhtida.

Üks diplomaat selgitas, et Eesti saadab näiteks Strela õlalt lastavaid maa-õhk tüüpi rakette Ukrainale, kuid soovib asenduseks moodsaid Stingeri rakette. Kuigi Strelal on mitmeid operaatoreid üle maailma, ei kuulu Eesti nende hulka.

Eesti esindus Euroopa Liidu juures ja Eesti kaitseministeerium ei vastanud Politico soovile kommentaare anda. Samas on Tallinn varem avalikult öelnud, et sõjatehnika asendatakse selle taastamisväärtuse kohaselt.