"Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku spinniga, Politico edastab valet, üritab lüüa lõhet liitlaste vahele, et Ukraina toetamiselt hoogu maha võtta," ütles Salm teisipäeval ERR-ile.

Politico väitel arvestab Eesti Ukrainale saadetud sõjatehnika puhul selle taasteväärtust, kuid mitmed riigid arvestavad kompenseerimist teistmoodi. Taasteväärtust arvestades on alust taotleda Ukrainale saadetud relvastuse eest Euroopa Liidu riikide rahastatavast rahurahastust tagasi märksa suuremaid summasid.

Salm lükkas selle väite tagasi: "Loogika selle taasteväärtuse juures ongi see, et nende asjade asendamine ja sama moodi ka nende uuena ostmine Ukrainale maksakski täpselt nii palju. See kõik on tehtud vastavalt reeglitele ja need numbrid Eesti jaoks on nii suured, sest me saatsimegi kolossaalselt, suurusjärgu võrra rohkem abi kui lääneriigid."

Kaitseministeeriumi kantsleri sõnade kohaselt oli Eesti abi Ukrainale sõja esimestel nädalatel USA järel lääneliitlastest kõige suurem. "Me saatsime üle 40 000 tankimiini, 100 Javelini, 35 000 automaatpüssi – see oli kõik enne, kui Euroopa rahurahastu loodi. Me saatsime kümneid miljoneid padruneid, me tegime suurusjärkudes rohkem kui teised riigid," rõhutas Salm.

Kaitseministeeriumi pressiteate kohaselt on kogu relvastus, varustus ja laskemoon, mille Eesti on Ukrainale saatnud, olnud töökorras ja varem kaitseväes kasutuses. "Oleme Ukraina abistamiseks teinud nii palju kui võimalik. Lahinguväljal on oluline efekt, mitte see, kas varustus on kasutatud või uus," märkis ministeerium oma pressiteates.

"Politico artikli juurde tagasi minnes – see on selge pahatahtlik spinn, kus anonüümne allikas edastab puhast valet. Eesti ei ole saatnud Strelasid, Eesti ei ole küsinud asenduseks Stingereid. See on puhas pahatahtlik vale, mida niivõrd lugupeetud väljaanne nagu Politico on puhtalt ettevaatamatusest, igasugust ajakirjanduseetikat [eirates] ära trükkinud, mis on ilmselgelt pahatahtlik," kordas Salm.

Politico edastas ühe anonüümse diplomaadi väited, et on saatnud Ukrainale õlalt lastavaid maa-õhk tüüpi rakette Strela ja soovib asenduseks saada moodsaid Stingeri rakette.

Küsimusele, kelle huvi peaks olema sellist info levitada, vastas Salm: "See on spekulatsioon, aga see ei tule kellelegi üllatusena, et maailmas on jõude, kes ei soovi Ukraina edasist suuremat abistamist ja näevad seda protsessi pigem väiksemana, vaoshoitumana."

Salm tõi välja, et eelmisel nädalal andsid Euroopa Liidu presidendid ja peaministrid ülemkogul heakskiidu Eesti ettepanekule miljoni suurtükimürsu saatmiseks Ukrainale. Kantsleri hinnangul võidi ka selle sammuga kellelegi "varba peale astuda, et tuleb anonüümselt selliseid valesid levitada".

Salm rääkis ka, et Eesti on saanud rahurahastust tagasi üle 150 miljoni euro, aga on andnud abi Ukrainale taasteväärtuses ligi 400 miljoni eest. "Ehk me räägime arvudest, mis jäävad taasteväärtuses nominaalis vähem kui poole peale, mis me sealt tagasi oleme saanud," tõdes ta.

Aga sama on kehtinud ka kõikide teiste riikide kohta, lisas ta.

"See, kuidas Soome, teised Balti riigid ja kaasa arvatud ka Ameerika Ühendriigid, oma abi arvutavad, siis see ongi taasteväärtuses, sest lõpuks on kaitsevalmiduse mõõdik see, kuidas sa need asjad endal lõpuks taastad," selgitas ta.

Terras: see paistab infooperatsioonina

Euroopa Parlamendi liige Terras kirjutas sotsiaalmeedias, et Politico artikkel jätab mulje infooperatsioonist, mille ajastus on väga veider. "Oluline on, et see lugu ilmus perioodil, mil plaanitakse ühishankega soetada Ukrainale miljon mürsku," märkis ta.

"Loo selget pahatahtlikkust näitab valeväide, et Eesti andis Ukrainale nõukogudeaegseid Strela maa-õhk tüüpi rakette, aga asenduseks ostab Stingereid. Eesti relvastuses ei ole Strela olnud ning see on tõestus, et tegemist on laimuga. Mainimata jäetakse ka asjaolu, et Eesti tarnis Ukrainale juba enne sõja algust Javeline. Kas see on Politico ja viidatud diplomaatide hinnangul vanaraud?" küsis Terras.  

"Kui vaadata loos toodud riikide loetelu, keda süüdistatakse rahurahastu kuritarvitamises, siis näeme seal Soomet, Eestit, Lätit ja Leedut. Tegemist on Euroopa Liidu (ja NATO) piiririikidega, kes on olnud ühed suurimad Ukraina toetajad ning kes lähtuvalt oma geograafilisest asukohast mõistavad Venemaast lähtuvat ohtu kõige paremini," kirjutas Terras.

"Loo konstrueerimisel tõlgendatakse pahatahtlikult mainitud riikide poolt taotletud summasid. Siin on oluline rõhutada, et relvade asendamiseks vajalike summade arvutused käivadki selle põhjal, et ära antud relvi oleks võimalik asendada. See sama sõnum ja seletus on antud kõigile EL-i riikidele," lisas Terras.

Euroopa rahurahastu (EPF) süsteemi eesmärk ongi taastada liikmesriikide enda kaitsevõime. Rahurahastus annetuste deklareerimine taasteväärtuse alusel on täiesti reeglitekohane ja rakendub juhul, kui annetatava varustuse tootmine on lõpetatud ja selle võime taastamine on riigikaitse seisukohast oluline, selgitas kaitseministeerium.

Ülejäänud varustus, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, hüvitatakse raamatupidamisliku väärtuse või ka 0-väärtuse järgi, mida ka Eesti on korduvalt rakendanud.

"Lõpetuseks, Ukraina abistamine ei ole võistlus ja selle tuum ei ole EL-i hüvituse skeem, vaid panused on palju suuremad – lüüa tagasi Venemaa agressioon, mis on kõige suurem väljakutse meie julgeolekuarhitektuurile alates teisest maailmasõjast," rõhutas kaitseministeerium.

"Me ei tohi lasta külvata kahtlust ning pidurdada Euroopa riikide kaitsevõime arendamist! Täiendav relvastus, varustus ja laskemoon on hädavajalikud Vene ohu tõrjumiseks," lõpetas Terras oma postituse.