"Euroopa rahurahastu on liikmesriikide valduses olev vahend, see on valitsustevaheline instrument, mis tähendab, et seda nii omavad kui ka juhivad liikmesriigid. Kõik mida rahurahastu teeb – või rahastab praegusel juhul – rajaneb see liikmesriikide otsustel," rõhutas Stano.

Politico väitel arvestab Eesti Ukrainale saadetud sõjatehnika puhul selle taasteväärtust, kuid mitmed riigid arvestavad kompenseerimist teistmoodi. Taasteväärtust arvestades saab taotleda Ukrainale saadetud relvastuse eest Euroopa Liidu riikide rahastatavast rahurahastust tagasi märksa suuremaid summasid.

Stano ütles, et tavapäraselt ta ei kommenteeri meedias ilmunud väiteid, kuid märkis siiski, et Euroopa Komisjonil ei ole andmeid reeglitevastasest tegevusest rahurahastus. "Kompenseerimisotsuseid teeb rahastu juhtkomitee, kus on riikide esindajad – seega on see riikide kontrolli all ja meil ei ole siiani mingit infot raha väärkasutusest," ütles ta.

"Rahurahastu kompenseerib Ukrainale saadetud relvastuse väärtuse seda andnud liikmesriikidele, et Ukraina saaks ennast kaitsta Venemaa agressiooni vastu. Rahurahastu maksab liikmesriikidele selle eest lähtudes nendest kriteeriumitest, mille liikmesriigid ise on paika pannud," rääkis komisjoni eestkõneleja. "Iga riik saab sama suure protsendi sellest kulust, mis nad on Ukrainale relvastust saatnud ning see põhineb nendel kriteeriumitel, mille liikmesriigid ise on kokku leppinud ja mis lähtub Ukraina esitatud soovidest," lisas ta.

"Kuna kriteeriumid on riigid ise kokku leppinud, siis ei ole minu asi nende nimel rääkida või nende tegevust kommenteerida. Kui kellelgi on sellega probleeme, siis saavad nad oma küsimused tõstatada omavahel rahurahastus," rõhutas Stano.

Kohane on ka nõukogude päritolu relvade kompenseerimine

Vastates küsimusele, kas on kohane saada kompensatsiooni Ukrainale nõukogude päritolu relvastuse saatmise eest, ütles Stano, et peamine kriteerium on see, mida Ukraina vajab ja küsib.

"Liikmesriikidel on vabadus saata Ukrainale ükskõik millist relvastust, mida nad on otsustanud anda. Ja siin on kõige tähtsam see, mida Ukraina vajab. Rahurahastust kompensatsiooni saamisel on üks kriteerium, mille põhjal seda otsustatakse, see, millised on Ukraina soovid," rääkis komisjoni pressiesindaja.

"Loomulikult, kui Ukraina soovib relvi ja varustust, mis haakuks nende juba olemasolevate süsteemidega, vastab nende oskustele ja väljaõppele ning mida nad oskavad kasutada, siis arusaadavalt võivad liikmesriigid seda saata. Seega endise Nõukogude bloki riigid, millel on veel ladudes nõukogude päritolu relvastust, mida ukrainlased kasutavad ja vajavad, võivad seda Ukrainale saata," rõhutas Stano.