Rehvide müügi ja vahetusega tegeleva FS-i tegevjuhi Kalev Kaasiku sõnul oli hinnatõus aastaga ligikaudu 15-30 protsenti, kuid praegu enam hinnad tõenäoliselt kasvu ei jätka. "Praegu tundub, et on enam-vähem ühes augus võrreldes eelmise aasta tõusuga," rääkis ta.

Hinnatõusu taga on Kaasiku hinnangul peamiselt tooraine, materjalide ja elektri kallinemine.

Rehvid24 juhi Marek Mooruse sõnul on teatud segmentides hinnad siiski alla tulnud. "Kui vaatame Euroopa rehvitootjaid, siis nende hinnad on tõesti arvatavasti inflatsioonile, elektrile, kõigele muule eelmise aastaga 10-protsendilise hinnatõusu kindlasti teinud. Samas kui vaatame näiteks Hiina tootjaid, siis nende hinnad on jäänud suhteliselt samaks ja konteinervedude hinnad on kukkunud nii palju, et Hiina rehvi hind on pea samal tasemel, mis kaks-kolm aastat tagasi. Vahe Aasia tootjate ja Euroopa tootjate vahel on kärisenud päris suureks," rääkis ta.

Euroopa tootjate keskmise ja odavama klassi rehvid on samal ajal kahe-kolme aastaga kallinenud ligikaudu 30 protsenti, märkis Moorus. "Kvaliteetse kalli rehvi ja odavama rehvi vahel pole need käärid olnud kunagi nii suured kui täna."

Üldpilti vaadates on Hiina rehvid ka kvaliteedilt paranenud, kui aastaid tagasi jäid need märkimisväärselt Euroopas toodetule alla. "Loomulikult Euroopa tootjatel on natuke paremad tehnoloogiad ja rohkem testimisvõimalusi, aga vaadates tarbija vajadusi, siis need ei ole üldse nii kõrged, kui premium-klassi tootjate tehnilised saavutused," rääkis Moorus.

Mooruse hinnangul hakkab ka tarbija hinnavahet märkama ning nende ettevõttes on kallimate rehvide müük oluliselt kukkunud. "Kui võtame näiteks tavalise 18-tollise suverehvi, siis tipptootja rehvi hind võib olla 150 eurot. Hiina tootja müüb sama mõõtu, millega suure tõenäosusega saab ka sama kilometraaži – kindlasti mitte nii mugavalt ja vaikselt – aga selle saab näiteks 50 euroga kätte," rääkis ta. Seejuures ei taha siiski inimesed kõige odavama rehviga sõita, vaid lähevad kallimatelt rehvidelt keskmise hinnaga rehvidele.

Kaasiku sõnul ei ole FS-i klientide seas eelistuse muutumist näha ning inimesed valivad peamiselt juba endale tuttava kaubamärgi, mida usaldavad. "Kes ostsid enne kallist rehvi, ostavad ka nüüd, kes keskmist hinnaklassi, need ka praegu keskmist hinnaklassi. Seal nii väga ei ole midagi muutunud," ütles ta.

Odavamasse hinnaklassi liikumine puudutab aga peamiselt suverehve, kuna talverehvide valikul peetakse kõige olulisemaks turvalisust.

Rehvivahetuse hinnatõus on pidurdunud

Palgasurve tõttu on kasvanud ka rehvivahetuse hind. "Eelmine aasta tõusis aasta lõpuga kuskil 10–15 protsenti," rääkis Kaasik.

"Ise saan täpselt samamoodi aru, et varem sai poest 50 euro eest suure toidukoti, nüüd leiva-saia ja vorsti ja rohkem raha ei jää. Elamiskulud on nii palju kallimaks läinud, ei jää muud üle," sõnas ta.

Mooruse hinnangul on rehvivahetuse hind viimaste aastatega teinud kahekordse tõusu, praeguseks on hinnakasv tema sõnul pidurdunud.

"Kui olime aastaid teenusehindadega madalseisus, siis täna võiks vabalt öelda, et rehvivahetuse hinnad on kiirelt jõudnud Põhjamaade hinnatasemeni. Selle jaoks inimesi leida on meeletult raske, see ei ole tore töö ja on nii hooajaline. Kui täna vaatame, siis tööd tuleb majja sisse aprill-mai ja oktoober-november. Piltlikult öeldes teed neli kuud tööd ja kaheksa kuud maksad tühja palka," kirjeldas Moorus.

Rehvivahetuse eest võib Eestis kohati maksta sama palju kui Soomes, kuid kui Eesti kliendid eelistavad vahetada rehve, siis Soomes vahetatakse rattaid, mis on märkimisväärselt kiirem, nentis Moorus. Tema hinnangul pole rehvide vahetamine pikas perspektiivis ka odavam. "Kui nii võtta, siis 200 eurot aastas, kui auto on neli aastat käes, on see 800 eurot. Täna saab 800 euro eest juba topelt talveveljed ja saaks ka vahetuse teha poole odavamalt," kirjeldas ta.

Eesti inimesed on kindlalt naastrehviusku

Talverehvidest eelistavad Eesti inimesed kindlalt naastrehve. Lamelle eelistavad uute autode ostjad, kes soovivad vaikset sõitu ja kelle hinnangul pakub uute süsteemidega auto juba piisavalt turvalisust.

Rehvid24 mullu müüdud talverehvidest moodustasid lamellrehvid 20 protsenti ning 80 protsenti naastrehvid. Viimaseid aga toodeti suures mahus ka Venemaal, ja sellelt turult on suured ettevõtted lahkunud.

"Naastrehvi tegelikult kasutatakse Soomes, Rootsis, Eestis, Norras, Venemaal ja Kanadas. Rootsis on juba teatud piirkonnad, kus naastrehve ei tohi enam tänaval kasutada. Kuna Venemaa on olnud meeletult suur turg, siis paljudel ongi tootmine olnud Venemaal," rääkis Moorus. Nüüd seavad ettevõtted oma tootmist ümber, seejuures kolib näiteks Nokian oma tootmise Hiinasse. See on aga aeglane protsess.

Venemaa turu kadumine võib naastrehvid veelgi kallimaks teha. "Suurte tootjate jaoks, nagu Bridgestone ja Michelin on aastavajaduse valmistamine ühe või kahe päeva tehase maht. Samas saame aru, et talverehvi on vaja testida, ta on väga kallis toode. Mulle tundub, et tulevik ilma Vene turuta võib olla see, et väga paljud tootjad ei näegi enam mõtet, sest turg on väike, hinnad lähevad üles ja ei pruugigi enam teatud tootjatega konkurentsis püsida. Ta muutub minu arvates ühel hetkel ikkagi nišikaubaks," sõnas Moorus.

Samas pole Mooruse hinnangul naastrehvi valimiseks sageli põhjust, eriti neil, kes sõidavad linnas ja maanteele satuvad talvel harva. Kuna seaduses on sätestatud naastrehvide vahetamisele tähtaeg, siis leevendaks lamellrehvide kasutus ka rehvivahetuse järjekordade muret. "Paraku on meil lund, jääd, hirmu nii palju, et inimesed ostavad endale kõrvade vahele nii-öelda elukindlustust naastrehviga," ütles ta.

Mooruse sõnul on pikemas vaates tõusuteel ka rehvihotelli teenuse hind, mille vastu on huvi plahvatuslikult kasvanud.

"Rehvitöökodadel ei ole jälle nii suuri ruume meeletult võtta, et neid lõpmatuseni hoiustada. Neid ei kannata hoiustada ka kuskil kilomeetrite taga, sest kui klient tahab homme rehve vahetama tulla, siis kilomeetrite tagant neid tooma ei hakka. Ta peab olema sealsamas majas. Meil on 10 000 rehvi hoiuses ja meil on täis," rääkis ta.

Kui aastaid on teenust pakutud ligikaudu 20–25 euroga, siis Mooruse sõnul liiguvad rehvide hoiustamise hinnad juba 50 euro juurde hooajaks. "See on nüüd selline asi, mis ma arvan, et enam odavamaks ei lähe. Pigem sellest ruumipuudusest võib juhtuda, et hakatakse hinnaga üles minema ja kes ei suuda enam maksta, siis pigem odavam klient läheb alt ära," ütles Moorus.