Samal ajal kui riik avab Tallinnas ja Narvas kokku viis uut gümnaasiumit, on põhikoolivõrk kohalike omavalitsuste pidada. Aga viimaste nädalate uudistest kostub, et nad on hädas.

Võimuliidukõnelusi pidavad erakonnad näevad, et saavad appi tulla rahastusmudeli ülevaatamisega, mis edaspidi ei oleks vaid pearahapõhine. 

"Meil on omavalitsusi, kes panustavad 8000 ja 9000 eurot lapse kohta koolide haridusse ja on omavalitsused, kes panustavad 2000 või 1800 eurot lapse kohta haridusse. See on lihtsalt ebaõiglane," ütles Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas.

Sellest mõttest kantuna arutatakse koolide rahastamise koefitsiente, nii et alles jääks esimesest kuuenda klassini kodulähedane kool. Ka kodulähedase kooli mõiste läheb ülevaatamisele, sest praegune sätestus, 60 minutit kooliteed, tekitab vaidlusi.

"60 minutit tundub liiga pikk nii väikse lapse jaoks. Soome mudel, kus on viie kilomeetri raadiuses (kool), see tundub Eesti hajusasustuse juures veidikene ülepingutatud, kusagile sinna vahepeale peab jääma. Kas 30 minutit, 20 minutit," lausus SDE esimees Lauri Läänemets.

Et noorema astme lapsed saaksid võimalikult kodu lähedal koolis käia, on vaja lahti saada nii-öelda majakarbi probleemist.

"Meil on nõukogudeaegsed suured koolimajad, kui meie rahvaarv oli teistsugune. Kohalikud omavalitsused peavad neid tühje koolimaju üleval, hambad ristis, selleks et hoida kooli püsti. Ja see ongi väga keeruline küsimus, kuidas hoida kooli ja lasta lahti mõttest, et kool, see võrdub koolimaja. Väikestes kohtades kindlasti leidub selliseid ruume, kus oleks efektiivsem väikseid koole pidada," rääkis endine haridusminister, reformierakondlane Liina Kersna.  

"Kas lahendus on selles, et me leiame teatud investeeringuteks raha ja leiame väiksemad nullenergiaga koolimajad ja vabastame omavalitsused ruutmeetri hinnasurvest, või me leiame mingi muu lahenduse," ütles Kallas.

Kallase sõnul vajab haridus mitut muutust samal ajal. Ühtlasi tuleb sõlmida kvaliteetse hariduse kokkulepe, mis kätkeks kindlaid reegleid, mille alusel koole kinni panna ei tohi. Kersna tõi positiivse näitena Setomaa, kus kolme kooli peale on võrdlemisi vähe õpilasi, ent omavalitsus on suutnud vastavalt oma võimetele luua sobiva haridusmudeli.

"Õpetajate jõudlus on kõigi laste vahel kenasti ära jaotatud – kui ühes koolis on väga hea keemiaõpetaja, siis selle hea keemiaõpetaja tööst saavad osa kõik lapsed, mitte ainult ühe väikese kooli lapsed. Seal vaadatakse üle ka õppekavad, tehakse ühtne Setomaa koolide õppekava ja hoopis püütakse laiendada õppekohtade arvu näiteks taludes, noorsootöökeskustes, muuseumides," lausus Kersna.

Uus koalitsioonilepe ei too suurt rahalaeva, mis kõik probleemid lahendab. Omavalitsuste õlule jääb vastutus ka edaspidi.

"Kooli suurus seda küsimust ei lahenda. See on küsimus õpetajates ja väga palju ka küsimus omavalitsuse juhtimises. Kas selles omavalitsuses on pädevus suunata koolide arengut sedaviisi, et seal oleks head õpetajad ja hea õppetöö," lausus Läänemets.  

Keerulises olukorras olid sel nädalal väikekoolid, kes ei saanud uue võimuliidu otsuseid ootama jääda ja pidid haridusministeeriumile teada andma kooli sulgemisotsuse. Läänemets soovitas otsusega viivitada või vajadusel langetada see taganemise klausliga.

"Et seda otsust ümber pöörata, selle kohta ei ole ühtegi takistust. Põhimõtteliselt, kui me ütleme, et koalitsioonileping on sõlmitud, väikekoolide küsimus leiab lahenduse, siis pärast seda kuu aega hiljem võiks vabalt ükstapuha milline volikogu selle otsuse tagasi pöörata," lausus ta.

Sellegipoolest ei mahu raskes olukorras väikekoolid praegu lubaduste ja plaanide pildile, sest koolireform on pikaajaline.

"Ajaliselt on praegu tõesti selline seis, et neid otsuseid Eesti 200 teha ei saa. Küll me saame teha neid otsuseid, mis puudutavad järgmist õppeaastat," ütles Kallas.