Enamik Eesti veekogudest on juba ammu jääst lahti ning mõni ajab üle kallastegi. Saadjärvel on aga jää ning valge lumekiht, kus julgemad veel teisipäevalgi lausa suusatasid.

Paarkümmend meetrit kaldast on jää paksus praegu üle 20 sentimeetri. "Siin võiks autoga peale tulla, kuigi autoga ei tohi järve peal käia," ütles Saadjärve sadamakapten Aivar Vaher.

Pikemat jäälemineku luba sooviks Vaher peamiselt jääpurjetamise eesmärgil. Samas võiks tema sõnul erisuse teha kõigile, kes Saadjärvel käivad.

"Kalamehi on siin ausalt öeldes igal ajal. Aga tegelikult võiks siin lohega sõita, lauaga, võib suusatada, kõike muud teha. See on ju ka põhimõtteliselt viimane koht, kus on lund peal," rääkis Vaher.

Seda, et see kahe voore vaheline järv igal kevadel ülejäänud veekogudest kuni isegi kuu aega kauem jääs püsib, nimetavad kohalikud Saadjärve fenomeniks.
Kui eelmisel aastal lubaski päästeamet seal kauem purjetada, siis sel aastal keelati siseveekogudele minek 23. märtsil kogu Eestis.

"Kui siin on rohkem kaalumist olnud, kas jääkeelduu kehtestada või mitte, oleme teinud ka erisusi, siis sel aastal tõesti otsustasime ilma igasuguste eristusteta läheneda. /.../ Ka täna näiteks Saadjärvel tehtud mõõtmistulemused näitavad, et olud on päris rasked. Päästjad ka kukkusid läbi jää, olud on halvad," selgitas lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

Jääpurjetajate mõõtmised näitavad aga midagi muud. "Me oleme tegelikult kontrollinud seda, järve peal on vähemalt kümme sentimeetrit praegu. /.../ Me kindlasti ei ole hulljulged, me alati kontrollime enne," ütles Aivar Vaher.

Kui jääkatte paksus on vähemalt kümme sentimeetrit, on see ka päästeameti sõnul pealeminekuks ohutu. Suurel järvel aga ongi kevadine jää ebaühtlase paksusega.

"Saadjärv ongi küllaltki eripärane järv ja oleme valmis tegema erisusi, kui see on mõistlik ja ohutu. Aga praegusel hetkel me ei näe seda võimalust," sõnas Uustalu.