Käesoleva aasta 11. veebruaril veidi pärast kella kümmet tõmbas maksu- ja tolliameti maanteepatrulli tähelepanu Pärnu poole suunduv Läti numbrimärgiga veok. Juba esmases kontrollis näisid reka dokumendid fiktiivsed ja Läti kodanikust autojuhi jutt, kuhu kaup teel on, vastuoluline. Volvo saadeti tolliangaari ja röntgenbuss valgustas haagise läbi. Mõne minutiga sai selgeks, et esmapilgul süütute euroaluste taha oli peidetud kastide kaupa salasigarette ja -alkoholi.

Sarnane aktsioon sisuliselt samas kohas toimus kolm päeva hiljem. 14. veebruari öösel peatasid tolliametnikud Läti numbrimärkidega rendiauto, mille roolis Valgevene kodanik. Koormaks veel kaks korda suurem kogus salasigarette.

Sellest omakorda kaks päeva hiljem, 16. veebruaril saadi aga peavõit. Paberite järgi Belgiast teed alustanud treileril veetud valge Renault peitis endas 100 kilogrammi amfetamiini, mis tänavamüügis väärt ligi kaks miljonit eurot. Lisaks leiti kaks automaattulirelva, millest üks laetud. Seetõttu saabus kohale kaitsepolitsei.

Korrakaitsjad on hämmingus, sest selle aasta esimese paari kuuga on ühel maanteelõigul pihku jäänud rohkem kui kümme suuremat salakaubasaadetist, sealhulgas selle piirkonna viimaste aastate rekordkogus narkootikume.

"Ega see nõudluse tõus ei saa olla nii drastiline, kui räägitakse ikka sadadest kilogrammidest või tonnidest. Me räägime siis, et Eesti turule see kindlasti ei tule, see ikkagi liigub kas Skandinaaviasse või Venemaa poole edasi," ütles keskkriminaalpolitsei büroojuht Ago Leis.

Täpsed kogused märtsi lõpu seisuga on: ligi 5000 liitrit salaviina, kolm miljonit maksumärkideta sigaretti, 120 kilogrammi amfetamiini ja 24 kilogrammi kanepit. Maksu- ja tolliameti lääne talitus eraldi on avastanud tänavu suurema koguse narkootikume kui terve varasema kümnendi jooksul kokku.

"Meie jaoks on see pilt pöörane. See, mis aasta esimese kahe kuuga on meil toimunud, on midagi sellist, mida mina oma pika staaži jooksul, pean tõdema, ei ole varem näinud," rääkis MTA lääne talituse juhtivinspektor Kunnar Keres. "20 kilo amfetamiini, kümme kilo marihuaanat, kümme kilo marihuaanat, neli kilo marihuaanat – lihtsalt need kogused, mis /.../ läbi käivad," lisas ta.

 "Jah, need küsimused, mis siis tegelikult toimub, loomulikult tekivad. /.../ Sellised kogused lihtsalt, tavalise rutiinse tollikontrolli käigus peatad auto ja seal ta on," kommenteeris MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuus.

"Ehk siis tööd me oleme kogu aeg teinud, ressurss on meil olnud sama. Tööd teeme nii pingeliselt, kui saame /.../, aga kaupade kogused on lihtsalt suurenenud ja seda nii sigarettide, alkoholi ehk siis aktsiisikaupade kui ka narkootiliste ainete vaates," ütles Kuus.

Kui "Pealtnägija" juhuslikul neljapäeval tolliinspektorite töövarjuks hakkas, oli esmamulje igav. Lisaks erinevatele andmebaasidele jookseb tolli staapi ööpäevaringne pilt otse piirilt, mis annab ametnikele võimaluse kontrollida Eestisse saabujate tausta. Kui mõni sõiduk huvi äratab, peetakse see üldjuhul kinni kuskil maanteel pärast piiri.

Juhtivinspektor Kerese sõnul pole smugeldajate leidlikkusel ja jultumusel piire. "Topelt pagasiruumi põhjad, on armatuurruumi õhkpadja taskutes, õhkpadjad on välja võetud ja selle asemel on küljekarbid, on topeltlaed autodel – väga palju erinevaid mooduseid," kirjeldas ta.

Näiteks 22. veebruaril pidas toll kinni Läti päritolu puksiiri, millel lastiks Briti numbrimärgiga BMW maastur. Kui uurijad avasid pagasnikus olnud kaks kohvrit, tuli riiete ja mänguasjade vahelt ilmsiks 22 kilogrammi amfetamiini, mille müügist saadud kuritegeliku tulu eest võinuks osta paarkümmend samasugust BMW-d. Või ka näide 16. veebruarist, millest eespool juttu, kui samasuguse ühe-auto-treileriga toodi Läti kaudu Eestisse väike kaubik.

"Kaubikul olid Belgia registrinumbrid. Samas /.../ tekkis kohe see küsimus, miks siis Belgiast peaks vedama mingit autot Eestisse, ja ametnikud otsustasid sõidukit kontrollida," rääkis Rain Kuus.

"See teine auto oli otsast lõpuni täis erinevaid esemeid – mööblit, käterätikuid kottidega /.../, diivanid ja asjad. Auto oli täiesti täis tambitud erinevat, jättis mulje, nagu kolimissoga. Ja diivanikastis oli siis see aine, peidetud kottidena. Ja diivan oli loomulikult veel eraldi üle pritsitud erineva keemiaga hästi tugevalt, nii et see oli diivan oli täiesti märg, et koera huvi mitte tekitada ja koerad ei tunneks seda lõhna nii hästi," kirjeldas Kunnar Keres.

Kulleriteks on isegi lastega pered

Üks viimase aja trend jälgede segamiseks ongi uurijate sõnul kõiksugu puksiirid, rendiautod ja isegi taksod, mis jätaks mulje justkui tavalisest turismireisist. Kulleritena on vahele jäänud nii naised kui ka lastega pered.

"Kindlasti ka noored pered. Kui sa peatad auto ja sõidukis on noor pereisa ja noor pereema ja ühekuune rinnalaps ja auto pagasiruumis on 11 kilogrammi kanepit, siis see ei ole kindlasti meie jaoks hea tunne," ütles Keres.

"Tihtipeale me näeme konspireerimist, me näeme lindude keeles suhtlemist, kui me oleme juba jaol ja seda tegevust püütakse varjata igati," rääkis kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp.

Lisaks kõikvõimalikele masinate õõnsustele kasutatakse endiselt ka kehaõõnsusi. Keresele meenub hiljutine juhtum, kus kuller riskis eluga ja üritas sel moel tolli eest peita ülikanget karfentanüüli.

"Tegemist oli taksoga, milles istus kaks inimest. Naisterahva käekotis oli kaks preservatiivi, millest üks pakk oli avatud ja üks kinni ja see oli väga lihtsaks indikaatoriks, mis pani mõtlema, miks see niimoodi on, miks jäetakse sellised asjad käekotti. /.../ Ja meie otsus oli see, et me viime ta lõpuks Pärnu haiglasse kehasisesele läbivaatusele. Ja loomulikult me tuvastasime seal seda, mida me otsisime, see kahtlus pidas meie jaoks paika," kirjeldas Keres.

Laborivastuse põhjal piisanuks saadetisest joobeks 30 000 inimesele ja oleks pakike purunenud, olnuks vedaja surmalaps.

"Pealtnägija" võeti kaasa väljasõidule Uulu kanti, kus eelinfo kohaselt oli pisteliseks kontrolliks kõrvale tõmmatud üks kaubik. Inspektorid peatasid järjest mitu sõidukit ja isegi Berliinist Tallinna teel oleva liinibussi.

"Ka liinibussidega on meil varasemaid juhtumeid olnud päris palju, kus liinibusse kasutatakse keelatud ainete veoks. Ja see on ju jällegi meetodina väga hea, et sa sulandud sinna bussi, sa võtad oma pagasi, viskad pagasiruumi ja jõuad sihtpuntki nii-öelda puutumatuna," selgitas Keres.

Tihedasse liiklusvoogu on salakaubavedajatel lihtsam peituda

Antud Ikla-Pärnu lõik on Eesti kõige tihedama liiklusega maanteekoridor, mida läbib ööpäevas üle 4000 ja aastas poolteist miljonit sõidukit. Mitte ainult pole see kõige otsem tee Kesk-Euroopa ja Baltikumi vahel, vaid tihedasse voogu on salakaubavedajatel lihtsam peituda.

Rahvusvahelise hinnangu kohaselt tabab politsei ainult umbes viis kuni kümme protsenti narkootikumidest, mis tähendab, et iga hetk võib meist märkamatult mööduda mõni järjekordne narkolastiga kaubik.

"Selle taha püüataksegi pugeda, et olla nii-öelda nähtamatud kogu selles Via Baltica liikumisahelas," sõnas Keres.

"Me näeme, kui palju on sõidukeid sellel ja kaubaautosid sinna ära sulandada on ju parem, kui tegelikult kuskilt läbi metsavahe kihutada. /.../ Jah, võib ka sõita läbi Valga, aga nähtavasti see teeb oma ringi. See ongi see kaupade vaba liikumine. Ja siis kurjategijad üritavad nendesse sõidukitesse peita ka narkootilisi aineid, mõnikord võib juhtuda ka tulirelvi. /.../ Kõik see on kaup, mida organiseeritud kuritegevus vajab ja mille pealt teenitakse tulu," selgitas Ago Leis.

Salakaubaveo plahvatuse suurim põhjus on sanktsioonid Venemaale

Tolli, keskkriminaal- ja kaitsepolitsei ning prokuratuuri jutust selgub, et pilti mõjutab mitu väiksemat faktorit alates mitme Eestis tegutsenud organiseeritud jõugu tabamisest, mis jättis turule vaakumi, kuni nõudluse kasvuni Skandinaavias. Aga suurim muutuja on Ukrainas käiva sõja tõttu Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid, mis kahandas järsult ida-lääne liiklust.

"Varasemalt saame rääkida Narva piiripunktist ja Luhamaast, Koidulast ja loomulikult Lätil ja Leedul on omad piiripunktid olemas. Kaubaveosed on muidugi viimasel vähenenud seoses sanktsioonidega või on täiesti ära kadunud," ütles Leis.

"Kui enne sõda oli meil näiteks Narva piiripunktis keskmine ooteaeg kaubaautol 24 tundi, siis nüüd on kümme ööpäeva. Vahelejäämise võimalus oma narkootikumide kogusega, mis maksab ju väga palju, on hulga suurem kui see võib-olla oli varem," rääkis Kuus.

Ehk kuna ametlik kaubaliiklus on vaid murdosa sellest, mis enne sõda, on sinna sekka illegaalset kraami peita keerulisem. Seega, nagu kas või luksuskauba müüjad, nii on ka kurjategijad pidanud oma varustuskanalid pärast sanktsioone ümber mängima.

See, mida nähti selle aasta alguses Ikla-Pärnu trassil, võib olla märk sellest, et varem Venemaale mõeldud uimastid nagu kokaiin liiguvad rohkem meie kaudu Põhjamaadesse. Ja teiseks, varem Venemaalt tulnud salakaup nagu maksumärkideta sigaretid toodetakse nüüd hoopis Baltikumis ja kaup liigub Eesti kaudu Skandinaaviasse.

"See hinnavahe Eestis ja Soomes polegi väga suur, võib-olla paki kohta üks euro. Aga kui sa viid sinna kasti sigarette, siis see on juba 500 eurot, sest 500 pakki on kastis. Sõiduautosse mahub kümme kasti. /.../ Ja kui sa iga paki pealt saad euro /.../, see on 5000 eurot. See on see raha, mis paneb inimesi riskima ja toimetama selles suunas," selgitas Keres.

"Organiseeritud kuritegevusel ongi selline tendents, et kui ta näeb, et kuskilt pannakse kraanid kinni, siis ta imbub järgmisest kohast sisse, kus neid kraane pole kinni pandud. Sest kogused tegelikult on Euroopas kasvuteel. Võtame ka kokaiini toimetamise Euroopasse – kui 1980. aastatel oli põhisihtturg kokaiini jaoks Ameerika Ühendriigid, siis Euroopa on väga jõudsalt /.../ saamas esimeseks just koguste toimetamises läbi suurte Euroopa sadamate," rääkis Leis.

Jõuliselt kasvanud salakaubakogused, millest valdav osa on mõeldud siit edasi liikuma, võiksid jätta külmaks, kuid keskkriminaalpolitsei büroojuhi Ago Leisi sõnul oleks see enesepettus. Üks asi on, et viimasel ajal on Eestis taas märgatud narkosurmade hüppelist kasvu, aga lisaks näitab kogemus üle maailma, et organiseeritud kuritegevusega kaasnevad ka muud riskid.

"Eks need on need uued ohud, mis meid ka siin regioonis võib-olla tulevikus ootavad, et suures narkoäris suured summad, suured kogused, erinevad grupeeringud, on ka mängus tulirelvad enda julgeolekuks või siis mingite probleemide lahendamiseks," rääkis Leis.

"Me teame maailmast, et terrorirünnakuid on toime pandud üsna käepäraste vahenditega, tavaliste, igapäevaste asjadega – räägime autodest, nugadest, muust taolisest –, mida ei peagi, ei saagi ära keelata. Seda enam need relvad, mis on väga ohtlikud, võivad väga kiiresti ja väga paljudele inimestele saatuslikuks saada, on kindlasti väga suure tähelepanu all," ütles Puusepp.

"Siin võib ju tuua lähiajaloost näite, kus FBI-ga koostöös Euroopa riigid ja rahvusvaheliselt viidi läbi operatsioon Trojan Shield, kus tegelikult ka Soomes avastati automaattulirelvade 3D printimise töökoda. Need on need ohud ja riskid, millega peab tegelema," ütles Leis.