Kapo: terrorismiga seotud inimesed huvituvad Eesti e-residentsusest

Viimastel aastatel on terrorismiga seotud inimesed hakanud huvi tundma Eesti e-residentsuse vastu, märgib kaitsepolitseiamet (kapo) oma kolmapäeval avaldatud aastaraamatus.
Kaitsepolitsei on alates e-residentsuse programmi algusest tuvastanud 26 islamistliku terrorismi või äärmuslusega seotud inimest, kes on taotlenud e-residentsust või kes on olnud e-residendid. Nende hulgas on olnud inimesi, keda saab seostada Al-Qaeda, Daeshi, Hizballahi, Talibani ja Moslemi Vennaskonnaga.
"Kui e-residentsuse taotleja riigist, millel puudub Eestiga politsei- või õigusalane koostöö, täidab taotlemisel kõiki nõudeid ning tema kohta ei leidu avalikes allikates diskrediteerivat infot, siis on e-residentsuse saamine võrdlemisi lihtne ja kiire protsess (ca 1–2 kuud). Hoopis keerulisem, aeganõudvam ja riigile kulukam on e-residentsuse kehtetuks tunnistamine julgeolekuohu tagantjärele tuvastamisel. Kui sel alusel e-residentsusest ilma jäänud inimene pöördub kohtusse, siis võib e-residentsuse kehtetuks tunnistamise protsess kesta isegi aastaid," kirjutatakse aastaraamatus.
Kapo teatel on terroristlikud organisatsioonid, nende toetajad, äärmuslased ja tavakurjategijad ka edaspidi huvitatud anonüümsetest elektroonilistest raha ülekande teenustest ning võimalusest teha tehinguid, mis ei nõua füüsiliselt kohapeal olemist.
"Äärmuslaste ja/või terroristide motiivid osaleda Eestis e-residentsuse kaudu ettevõtluses on seotud sooviga viia majandustegevus oma elukohariigi julgeolekuasutuste järelevalve ja jurisdiktsiooni alt välja. Oma tegelike motiivide varjamiseks ei kiirusta terrorismiga seotud tegelased alustama pärast e-residentsuse saamist aktiivset ettevõtlust või tehingute ja raha suunamist läbi Eesti ettevõtte. Ettevõtte loomisega kaasneb kaudne alus Schengeni viisa saamiseks, mis usutava tausta loomisel võib lihtsustada viisa saamist."
Kapo lisas, et e-residentsus on ka hea viis kontrollida, kui suutlik on Euroopa Liidu liikmesriik julgeolekule ohtlike inimeste avastamisel.
"E-residentsust saab taotleda interneti teel ja inimene ei pea riskima isiklikult riigiasutusse minemisega. Kui kellegi e-residentsuse taotlus saab keelduva vastuse viitega temast tulenevale ohule, saab inimene tagasiside, et tema taust on Eestile teada."
Kapo peab probleemseks vabaühenduste sektorit vähese terrorismi rahastamise
tõkestamiseks vajaliku teadlikkuse ning õigusliku raamistiku puudujäägi tõttu. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud mittetulundusühinguid 23 362 ning sihtasutusi 818. Neist 56 on hinnatud terrorismi rahastamise kõrgema riskiga olevaks.
"Kaitsepolitseiametil ei ole andmeid, et siinse vabaühenduste sektori kaudu oleks terrorismi rahastatud, kuid Rahapesu Andmebüroo kaasabil on tuvastatud välisriigi islamistliku liikumisega seotud finantstehinguid. Selle liikumise esindajad
on e-residendi staatust kasutades asutanud Eestis mittetulundusühingu. See juhtum näitab e-residentsusega kaasnevaid ohte suhetes riikidega, millega Eestil õigusalane koostöö puudub," märgib kapo.
E-residentsuse programmi riski- ja õigusjuht Oscar Õun ütles kommentaariks kapo aastaraamatus kirjeldatule, et e-residentsuse arendamisel on viimastel aastatel astutud olulisi samme tagamaks, et programmi hüvedest saaksid osa vaid ausate kavatsustega ja õiguskuulekad välismaalased, kes panustaksid vastutasuks Eesti majandusse.
Näiteks on e-residentideks juba mõnda aega eelistatud taotlejad riikidest, millega Eestil on olemas justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealased koostöösuhted, märkis Õun.
Lisaks on koostöös siseministeeriumiga väljatöötamisel õiguslik muudatus, millega piirataks ennekõike kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga riikide kodanikele e-residentsuse pakkumist.
"Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriikliku riskihinnangu kohaselt ei ole e-residentsus ise uute riskide põhjustajaks. Põhjalik taustakontroll ja digitaalne jalajälg kindlustavad, et e-residentidest ettevõtjad on pigem kontrollitumad ja suurema riikliku järelevalve all kui teised Eestis ettevõtlusega tegelevate välisriikide kodanikud," ütles Õun.
Mis on e-residentsus?
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, edendada välisettevõtlust Eestis ning kasvatada riigi tulubaasi. Tänaseks on Eesti e-residendiks saanud enam kui 100 000 inimest 176 riigist. E-residentide Eesti ettevõtetelt laekus 2022. aastal maksudena riigikassasse 48,4 miljonit euro. Läbi aegade on programmi senine majanduslik mõju riigile (maksutulu ja riigilõiv) olnud 157 miljonit eurot.
Toimetaja: Urmet Kook