"Kodakondsusest tulenevad kohustused oma riigi ees sõltumata sellest, kas inimesed jagavad oma kodakondsusjärgses riigis parasjagu valitseva võimu vaateid või mitte," märkis kapo reedel avaldatud aastaraamatus.

Eestis elavad Vene kodanikud on Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni järgi kohustatud oma riigi eest seisma ja samuti on kohustused Vene topeltkodanikel, kellel on küll ka teise riigi kodakondsus, kuid kes pole Venemaa kodakondsusest nõuetekohaselt loobunud, tõdes kapo.

Kaitsepolitsei toob aastaraamatus esile, et Eesti IKT-sektorisse püüab aastas tööle asuda sadu Venemaa kodanikke, kellest paljudel on keskmise eestlasega võrreldes laialdasem kokkupuude sõjalise valdkonnaga, kuna nad on Venemaa kõrgkoolis õppides läbinud ka sõjalise väljaõppe ning neile on antud sõjaaja-ülesanded ning seatud mobilisatsioonikohustus.

"See tähendab, et ka näiliselt tsiviilerialade (ka IKT) töötajatel võib oma kodakondsusest tulenevatest kohustustest lähtudes olla sõjaolukorras sõjalisi rolle ja ülesandeid, mille täitmist võidakse neilt nõuda tundide jooksul," tõdes kapo.

Seetõttu on Eestis IKT-sektoris õppivad ja töötavad Venemaa ja Valgevene kodanikud ka Vene eriteenistuste teravdatud tähelepanu all. Erioskustega isikuid kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik Venemaa riiklike huvide täitmiseks, kirjeldas kapo.

IKT- ja küberturbealaste eriteadmistega ning vaenulikule võõrriigile lojaalsuskohustusega isikute ligipääs Eesti olulistele võrkudele kujutab aga endast julgeolekuohtu, mida tuleb kõigiti vältida ja ennetada, sedastas kaitsepolitsei. Seepärast on Eesti ettevõtetes ja riigiasutustes vaja suuremat turvateadlikkust, et vältida inimfaktorist tulenevaid küberturberiske.

"Nii tuleb eriti Eesti riigi- ja sõjalise valdkonna asutustel ning elutähtsa teenuse osutajatel olla teadlik oma teenusepakkujatest, koostööpartneritest ning nende allhankijatest, et välistada meid ohustada võivate kolmandate riikide kodanike juurdepääs olulistele võrkudele ja süsteemidele," rõhutas kapo. "Eelkõige tähendab see selget ülevaadet, kes täpselt ja millise juurdepääsu teenuse pakkumise raames asutusele ja selle võrkudele saab. Lepingupartnerile tähendab see kohustust kooskõlastada võimalikud allhankijad ning muud lepingulise koostöö käigus kaasatavad kolmandad isikud."

Inimfaktor on kõige tähtsam

Kapo meenutas oma aastaraamatus, et ka kõige filigraansema küberründe olulisim komponent on ekraani ja tooli vaheline lüli ehk inimene. Samas tuuakse esile, et IKT sektor on Eestis laia mõjuga ning otseselt seotud oluliste ja elutähtsate teenustega.

Lisaks on Eestis asuvad IT-ettevõtted osa rahvusvahelisest koostöövõrgustikust, mille raames arendatakse tooteid ja teenuseid eratarbijatele ning kaitsevaldkonna eest vastutavatele riigiasutustele. Kuna aga Eesti IKT-sektoris on juba aastaid spetsialistide puudus, sai varasematel aastatel üsna tavapäraseks, et riigiga seotud ettevõtted palkasid kolmandate riikide kodanikke. 

"Eesti e-residentsuse programmi võimalusi kasutades loodi siia ettevõtted ja nende kaudu aidati juba järgmisi kaasmaalasi Eestisse. Suuresti kasutasid seda võimalust just Venemaa kodanikud, kellele Eesti oli mugav valik nii Venemaa naabruse kui keelekeskkonna tõttu. Samal ajal kujunesid populaarseks kübervaldkonna õppekavad Eesti ülikoolides, mille lõpetades jäädi sageli Eestisse nii ülikoolide juurde teadustööle kui ka erialasele tööle ettevõtetes, puutudes seeläbi tööalaselt kokku ka Eesti riigiasutustele arendustööde tegemisega ja teenuste pakkumisega," kirjeldas kapo teid, kuidas Vene kodanikud on Eestisse sattunud.

Küberrünnete oht kõrge

Kapo tõdes aastaraamatus, et Venemaa sõda Ukraina vastu hoiab ka Eesti suhtes vaenulike küberoperatsioonide ohu jätkuvalt kõrgel ning vaenulikku küberluuretegevust Eesti vastu on näha pidevalt.

Selle peamised sihtmärgid on riigiasutused ja militaarvaldkond, kuid ka eraettevõtted, ennekõike elutähtsa teenuse osutajad nagu transpordi- ja energeetikaettevõtted.

"Tavaliselt on selliste rünnete taga vaenuliku riigi sõjaväe ja eriteenistuste küberluureüksused, kes töötavad järjepidevalt oma riigi huvide elluviimisel," märkis kaitsepolitseiamet.

Kapo juhib tähelepanu ka kübersabotaaži ehk hävitava mõjuga küberrünnete läbiviimise tõenäosuse tõusule Eesti elutähtsa taristu vastu, mistõttu on riigiasutustel ja elutähtsat teenust osutavatel ettevõtetel viimane aeg endale teadvustada, et ollakse selliste rünnete sihtmärgid.

Aastaraamatus tuuakse esile ka mitmeid näiteid maailmast ja ka Eestis toimunud küberrünnetest, kus andmete hankimise kõrval häiriti ka elutähtsaid teenuseid pakkuvate ettevõtete juhtimissüsteeme, mis põhjustas häireid näiteks vee- või soojavarustuses.