Kapo aastaraamatus kirjutatakse, et Ukraina sõja eskaleerumise järel 2022. aasta veebruarikuu lõpust oli aasta lõpuni Eestis kaitset palunud umbes 45 000 põgenikku Ukrainast.

"Sõjapõgenikega peetud vestlustest joonistus selgelt välja FSB jõuline tegevus ukrainlaste vastu Venemaa territooriumil ja okupeeritud aladel. Alates filtreerimislaagritest kuni ülekuulamisteni piiripunktides on ukrainlased kõrgendatud tähelepanu all ning nende seast otsitakse Venemaale vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse, otsitakse läbi nende vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse ka vägivalda."

Kaitsepolitseiameti teatel on ametiga ühendust võtnute hulgas nii sõjapõgenikke kui ka eestimaalasi ja see on aidanud näha Vene luureteenistuste tegevuse ulatust Eesti suunal alates sõja algusest.

"Näiteks on FSB hakanud süsteemselt küsitlema inimesi, kes töö tõttu regulaarselt Venemaad külastavad. Piiriületustel küsitakse nende reisijate suhtumise kohta Venemaasse ja Ukraina vastu läbiviidavasse "sõjalisse erioperatsiooni", samuti küsitakse andmeid venelaste väidetava tagakiusamise kohta Eestis. FSB töötajad filmivad vestlusi kas nähtava või varjatud kaameraga või siis hoopis piirivalve vormikaameraga."

Kaitsepolitseiameti hinnangul on edaspidi pigem oodata selliste tegevuste intensiivistumist, kuivõrd Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna vajadus teabe järele on sõja tingimustes tavapärasega võrreldes suurem ja ootused luurele kõrgemad.