Euroopa Komisjon peaks aprilli jooksul esitama oma ettepanekud, kuidas suure riigivõlaga riigid peaksid hakkama oma võlga vähendama. Selle kohaselt antakse riikidele oma plaanide seadmiseks neli aastat, mida võidakse vajadusel veel kolme aasta võrra pikendada, et anda neile võimalus uute investeeringutega majandus uuesti käivitada, kirjutas väljaanne EUobserver.com eelmisel nädalal. Samuti saaks riigid oma plaanid Euroopa Komisjoniga läbi rääkida, mis peaks tagama neile suurema paindlikkuse oma eelarvepoliitika kujundamisel.

See aga ei meeldi Saksamaale ja teistele rangemaid eelarvereegleid pooldavatele riikidele, kirjutasid väljaanded EUobserver ja EurActiv.com. Saksamaa ongi esitanud komisjonile mõttepaberi, milles leiab, et kõigile riikidele peaksid kehtima ühesugused numbrilised nõuded, mis tagaks võrdse kohtlemise ning piisava võlavähendamise tempo.

Saksamaa näeks, et suure riigivõlaga maade sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv ületaks eelarvekulude kasvu vähemalt ühe protsendipunkti võrra. See tähendaks, et kulud kasvaks eelarves aeglasemalt kui kasvab majandus – näiteks kui majanduskasv on 1,5 protsenti, saaks eelarvekulude kasv olla ainult 0,5 protsenti  SKP-st. Lisaks peaks riikidel, mille võlatase on kõrgem kui 60 protsenti SKP-st, võlg vähenema vähemalt üks protsent aastas.

Saksamaa plaan "üks valem kõigile" erineb komisjoni pakutavast "analüütilisest tööriistakastist" DSA, mis hindab riikide võla jätkusuutlikkust ja põhineb väidetavalt läbipaistvatel eeldustel ja metodoloogial, edastas EUobserver.

Väljaanne toob aga esile Hollandi mõttekoja Politieke Economie (IPE) seisukoha, et DSA ei ole apoliitiline algoritm, mis paneb paika optimaalse eelarvepoliitika, vaid selle tulemus oleneb väga palju nendest eeldustest, millel ta põhineb.

Suurema paindlikkuse pooldajad kritiseerivad

Samas on Saksamaa ideed pälvinud kriitikat nendelt, kes pooldavad suurema paindlikkuse võimalust eelarvepoliitikas.

Prantsusmaa majandusteadlane Olivier Blanchard leidis, et Saksamaa pakutud reeglite rakendamine oleks katastroofiline ja tooks tagasi kõige halvema pro-tsüklilise eelarvepoliitika, kirjutas EurActiv.

See tähendaks, et majanduskriisi ajal peaks riik drastiliselt vähendama oma eelarvekulutusi, mis muudaks majandusolukorra veelgi halvemaks, ütles noorte huve esindava Saksamaa vabaühenduse FiscalFuture esindaja Carl Mühlbach. Kui majandus langeb, siis suureneks ka riigivõla suhe SKP-sse ning see tähendaks, et kui tahta ikkagi võlga vähendada, tuleks eelarvekulutusi eriti tugevalt kärpida, mis tooks kaasa tohutu kasinuspoliitika, märkis ta. "See ei lahenda võlaprobleemi, vaid muudab selle hullemaks, kuna sellisel juhul riskitakse majanduse veelgi suurema kukkumisega," rääkis ta. Mühlbachi sõnul toimus sarnane poliitika just eelmise kümnendi alguse majanduskriisi ajal.

Omaette teema, mille EUobserver esile toob, on see, et nii komisjoni plaanid kuid eriti Saksamaa karmi eelarvepoliitika nõuded võivad hakata ohustama kliimainvesteeringuid, mis on vajalikud rohepöörde õigeaegseks elluviimiseks. Kui seada eelarvekuludele nii ranged piirangud ja võtta suund riigivõla vähendamisele, ei ole võimalik investeerida nii palju keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, leiavad mitu eksperti, keda väljaanne tsiteerib.

Taust

Koroonakriisi alguses, 2020. aastal peatas Euroopa Liit riikide majanduspoliitikat raamistanud stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivuse, milles oli ette näinud eelarvemiinuse ülempiiriks kolm protsenti SKP-st ja riigivõla viimine alla 60 protsendi SKP-st.

Alates järgmisest aastast peaks need reeglid taas riikidele kehtima hakkama.

Euroopa Komisjonilt oodatavad ettepanekud, mille peavad heaks kiitma ka riikide valitsused (EL Nõukogu) ja Euroopa Parlament, peaksid aga senist reeglistikku kohendama, kuna üldise arusaama kohaselt ei ole paktis seatud eesmärke suudetud täita, eriti riigivõla vähendamist.

Saksamaa valitsuse eelmisel nädalal esitatud "ebapaber" (inglise keeles non-paper) on üks sisend praegu Brüsselis käivatesse diskussioonidesse.