Baltikumi suurima pelletitootja Graanul Investi Eesti tehastes valmib aastas ligi miljon tonni puidugraanuleid. Sellest suurem osa müüakse Suurbritanniasse, Taani, Hollandisse ja Itaaliasse. 

Uus võimuliit aga usub, et Eestis kasvanud metsa põletamine Lääne-Euroopa ahjudes tuleb lõpetada. Otsest keeldu siiski ei plaanita.  "Puidusortimentide järgi Euroopa Liidus mingisuguseid ekspordipiiranguid rakendada ei ole võimalik," tõdes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski. 

Niisiis loodab tärkav valitsus vähendada nõudlust, mida Ossinovski sõnul lükkab tagant taastuvenergia direktiiv. "See lubab lugeda puidust toodetud elektrit nullemissiooniga elektriks ehk taastuvelektriks," sõnas ta. 

Seni on Eesti seisnud koos nende metsarikaste riikidega, kes ütlevad, et puidus peidab ennast taastuvenergia. "Koalitsiooni kokkulepe on see, et me vaatame vabariigi valitsuse seisukohad selles küsimuses üle ja edaspidi oleme nende riikide klubis, kes tegelikult tahaksid metsa rohkem kaitsta," märkis Ossinovski. Niisiis jääb survegrupp, kuhu harilikult kuuluvad lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja mitmed Kesk-Euroopa riigid, ühe võrra väiksemaks. 

"Ühel või teisel viisil on see teema Euroopa Liidu poliitikas kogu aeg laual," rääkis Ossinovski ning nimetas arutelusid taastuvenergia direktiivi, heitmekaubanduse süsteemi ning maakasutuse ja metsanduse ümber. "Kui Eesti siin oma põhimõttelist positsiooni muudab, on see kindlasti oluline samm. Millal jõutakse selle tulemusel Euroopa Liidus ka põhimõttelise suunamuutuseni, seda on täna keeruline öelda," lisas ta. 

Puidu põletamiseks dotatsiooni ei maksta 

Väikest muutust kavandab uus valitsus ka Eestis. Nimelt seisab koalitsioonilepingus eesmärk lõpetada puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises. "Esimene kokkulepe on selge, et Narva katlas me puidu põletamise eest peale ei maksa," sõnas Ossinovski. 

Mingisugust muutust see tegelikult ei nõuagi. Kui elektri hind püsis veel madalal aga CO2 hind üha kerkis, muutus Balti elektrijaamas sooja tootmine järjest kulukamaks. Aastas maksis Eesti Energia sellele peale kuni kaks miljonit eurot. Narva elanikke ähvardas küttehinna märgatav tõus ning ülemöödunud aasta sügisel pärast aastatepikkust vaidlust sai võimalik lahendus riigikogu heakskiidu. 

Valitsusele anti luba korraldada vähempakkumine, mille ainus osaleja oleks Eesti Energia ja mille toel võiks doteerida biomassi põletamist Balti elektrijaama 11. blokis. Kuid selleks ajaks olid elektrihinnad juba tõusma hakanud ning tänaseni pole konkurssi toimunud. 

"Aga nüüd, kui elektri hinnad on hakanud alla tulema, siis valitsuse hoiak on see, et me seda täiendava pealemaksmise võimalust ei pikenda. See aegub iseenesest," sõnas Ossinovski. 

Auveres peab hakkepuidust loobuma 

Kuid puitu põletab Eesti Energia ka ilma dotatsioonita. Seda nii Narva kütmise eest vastutavas 11. blokis kui uues Auvere elektrijaamas. "Üldine hoiak võiks olla see, et me ainult elektri tootmiseks ehk Auvere jaamas puidu põletamist ei toeta," ütles Ossinovski. 

Ta lisas, et keelata tuleks just otse metsast pärineva puidu põletamine. Ehitusjäätmete põletamisega uuel valitsusel probleeme pole. 

Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola tuletas meelde, et selle aasta esimeses kvartalis tuli Auvere elektrijaamast 27 protsenti kogu Eestis toodetud elektrist. "Ja me asendasime seal üle 40 protsendi ulatuses primaarenergiast uttegaasi ja justnimelt puiduhakkega, eelkõige raidmete ja okstepuruga," ütles Vainola. 

"Meil on plaan tõsta Auvere uttegaasi põletamise võimekus tänaselt 35 protsendilt 50-le. Seda juba järgmise aasta jooksul, kui meil valmib järgmine keemiatehas," rääkis Vainola ning märkis, et ettevõte on muutusteks valmis. "Kui me peaksime ostma CO2 kvooti, tõstab see mõnevõrra Auvere tootmise omahinda aga ma usun, et me oleme ka selleks väljakutseks valmis," lisas riigifirma juht. 

Kuidas puidu põletamist reguleerida, pole Ossinovski sõnul veel kokku lepitud. Uue keelu omaniku ootuste dokumenti kirjutamine on tema sõnul vaid üks võimalik lahendus. 

Soojakonkurss siiski tuleb 

Omaette küsimus on Balti elektrijaama 11. blokiga, mis Narvat küttes toodab nii sooja kui ka elektrit. Koostootmisjaamades puidu põletamise vastu pole tärkaval valitsusel iseenesest midagi. Kuid Narvas segatakse puiduga põlevkivi. 

"Ja seal on tegelikult ju plaan riigil olemas, et õiglase ülemineku fondi vahenditest toetada kaasaegse katlamaja rajamist Narva," rääkis Ossinovski. 

See plaan sündis samuti siis, kui elektri hind oli madal ning süsinikuhinnad juba kõrged. 2021. aasta kevadel saatsid Narva linnapea Katri Raik ja Eesti Energia juht Hando Sutter valitsusele ühispöördumise, milles kurtsid, et riigifirma saab soojust tootes üha suuremat kahjumit. 

"Kohe tuleks alustada pikaajalise ja jätkusuutliku meetme ettevalmistamist, milleks oleks Narva soojamajanduse lahti sidumine fossiilsest kütusest põlevkivist," kirjutati pöördumises. 

20 miljonit eurot euroraha vahendid oli selleks ajaks juba valmis seatud ning pärast ühispöördumise kättesaamist andis konkurentsiamet aktsiaseltsile Narva Soojusvõrk korralduse, et see valmistaks soojuse ostmise konkursi ette. 

Ameti teatel oli asjaga kiire kuna katlamaja rajamiseks võib kuluda ligi viis aastat. "Piisavalt pikk ettevalmistamise periood tagab, et konkursile tuleks võimalikult palju pakkujaid, mis on kooskõlas nii konkurentsi- kui ka kaugkütteseaduse põhimõtetega," märkis amet. 

Pärast seda hakkas asi venima. Ehkki majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuletas soojakonkursi vajadust korduvalt meelde, ei liikunud Eesti Energia kontserni kuuluv võrguettevõte konkursile lähemale. Ning läinud aastal, pärast sõja algust, muutis riigifirma kurssi. 

Ettevõte teatas, et soovib juba 2024. aastaks Balti elektrijaama 11. bloki moderniseerida nii, et seal saaks vähemalt 70 protsendi ulatuses biokütuseid põletada. Hiljemalt 2032. aastaks plaaniti soojuse ja elektrienergia koostootmine täies ulatuses taastuvatele energiaallikatele viia. Pöördumises märgiti, et niimoodi suudetaks Narva elanikele pakkuda võimalikult odavat toasooja. 

"Peale ettevõtte uue strateegia vastuvõtmist ning seoses vajadusega kiiresti vähendada maagaasi kasutamist Eestis, on Narva soojuse tarbijate jaoks kasulik, kui Narva linna soojusega varustamist jätkab Enefit Power.  Järelikult ei ole vaja AS-i Narva Soojusvõrk poolt soojuse ostu konkurssi läbi viia," teatas ettevõte. 

Ehkki majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märkis, et soojakonkursiga võiks siiski edasi minna, astus konkurentsiamet sammu tagasi ning vabastas Narva Soojusvõrgu konkursikohustusest. 

Enefit uurib geotermaalenergiat 

Jevgeni Ossinovski usub, et konkurssi peaks igal juhul korraldama nii, et seal oleks võimalikult suur konkurents. "Loomulikult on Eesti Energial huvi lihtsalt see õiglase ülemineku raha endale saada selleks, et moderniseerida olemasolevat katlamaja, aga mina küll usun, et see võiks olla tehnoloogianeutraalne avatud konkurss, kuhu kõikvõimalikud soojatootjad võiksid pakkuda oma lahenduse," rääkis Ossinovski. 

Andres Vainola märkis, et soojakonkursi korraldamine ongi poliitikute otsustada. "Meie oleme valmis ühte- või teistpidi," sõnas Vainola, kuid pani südamele, et olgu kuidas on, nii igapäevane toasoe kui ka talvine tipukoormus peaks tulema võrku ühest käitisest. "Elu on näidanud erinevate piirkondade näitel, et muidu muutub see lõpptarbijale kallimaks," ütles Vainola. 

Ta ei hakanud ennustama, kuidas võimalik soojakonkurss lõppeks. "Kui soojakonkurss oleks olnud eelmisel aastal, kui me tootsime enamiku aastast sooja koostootmises elektriga, poleks ma sellele muud alternatiivi näinud, täna on olukord veidi teistsugune," sõnas Vainola. 

"Juhul, kui riik peaks otsustama, et 11. blokk ei vasta kõikidele nõuetele, oleme me valmis ka teisteks lahendusteks," lisas Vainola. "Me töötame selle kallal, et võtta kasutusele geotermaalenergiat. Meil on veel mitmeid initsiatiive, kuidas toota narvakatele toasooja kõige soodsama hinnaga nii, et fossiilkütuseid seal üldse ei kasutataks." 

Riigifirma läks toasooja hinna tõstmiseks kohtusse 

Vainola kinnitas, et odavat toasooja suudab riigifirma pakkuda ka pärast eesseisvaid muutusi. Kuid täna on hind nii madal, et sellele maksab ettevõte juba aastaid peale. "2021. aasta detsembris esitasime me konkurentsiametile taotluse soojuse piirhinna tõstmiseks," rääkis Vainola. 

"Meie tootjahind on kuskil 33 euro juures megavatt-tunni eest ja meie viimane taotlus oli kuskil 64 eurot megavatt-tund," sõnas Vainola. Tema sõnul oleks see endiselt üks odavamaid soojahindu Eestis. 

"Meil on fikseeritud CO2 tonnihind, mida me saame lõpptarbijalt küsida umbes 27 eurot aga ise me ostame turult 95 euroga," selgitas Vainola ning lisas, et lisaks CO-2 komponendile sooviks nad muuta ka gaasikomponenti. Konkurentsiamet pole kummagagi nõustunud. 

"Me tunneme, et meie õigusi on siin riivatud," rääkis Vainola, kelle sõnul pöördus ettevõte selle nädala alguses kohtu poole. "Kuna me nägime, et see protsess on nii pikalt veninud, siis me pidasime õigeks valida sellise tee." 

Raik: sooja hind peab püsima madalal 

Narva linnapea Katri Raik tuletas meelde, et piirilinna majad on rekonstrueerimata ja toasooja kulub palju. "Me tahame võimalikult soodsat hinda ning võimalikult keskkonnasäästlikult," sõnas Raik ning lisas, et toasoe võiks olla rohelisem kui see, mis tuleb praegu Balti elektrijaama 11. blokist. 

Ta märkis, et uue koostootmisjaama ehitamine maksab viis korda rohkem kui õiglase ülemineku fondis ette nähtud 20 miljonit eurot. Raik loodab, et asja saab ka Eesti Energia geotermaalenergia uuringutest. "Maa sisse tehakse kahe kilomeetri sügavune prooviauk, et vaadata, kui palju sealt sooja saab. Ja siis on plaanis teha kaheksa kilomeetri sügavune auk," sõnas Raik. 

"Ja loodame, et ka uute lahendustega, kus koostootmisjaam ja geotermaalenergia on koos, suudame me selle hinna hoida kuskil 60–70 euro juures, mis on siiski madalam kui ülejäänud Eestis.