Sõja 415. päev: Vene spetsnaz on Ukrainas kaotanud kuni 95 protsenti eriväelastest
Briti luure hinnangul teevad Wagner ja Vene kaitseministeerium nüüd paremini omavahel koostööd. Ukrainas on vaja demineerida rohkem kui 174 000 ruutkilomeetrit. Ukraina eriteenistused saavad iga päev teateid inimestest, kes saavad lõhkekehade tõttu kas viga või hukkuvad. Šveits lubas anda Ukrainale 1,5 miljardi frangi eest abi mitme aasta peale.
Oluline reedel, 14. aprillil kell 20.56:
- Vene spetsnaz kaotas Ukrainas kohati kuni 95 protsenti meestest;
- Poola peaminister: sõda Ukrainas võib aastaid kesta;
- Briti luure: Wagner ja Vene kaitseministeerium teevad nüüd paremini koostööd;
- Ukraina peastaap: Bahmutis ja Marinkas jätkuvad rasked lahingud;
- Venemaa sunnib okupeeritud aladel Vene passi enam peale;
- USA tahab kasutada külmutatud Vene keskpanga varasid Ukraina ülesehitamiseks;
- Budanov: lekkinud dokumendid ei mõjuta Ukraina plaanitavat pealetungi;
- Okupeeritud Melitopolis toimus taas võimas plahvatus;
- Ukrainas on vaja demineerida rohkem kui 174 000 ruutkilomeetrit;
- Šveits lubas Ukrainale 1,5 miljardi eest abi.
Donetski oblasti kuberner: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Slovjanskis vähemalt viis inimest
Venemaa raketirünnakut tõttu hukkus Ida-Ukrainas asuvas Slovjanski linnas vähemalt viis inimest, haavata sai 15 inimest, teatas reedel Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.
Kõrõlenko sõnul tabasid Vene raketid viit kortermaja ja viit eramaja, vahendas Reuters.
Slovjansk asub Donetski oblastis. Vene väed tahavad linna vallutada, kuid peavad kõigepealt enda valdusesse saama Bahmuti.
Okupeeritud Melitopolis toimus taas võimas plahvatus
"Venemaa poolt okupeeritud Melitopoli linnas oli reede hommikul kuulda võimast plahvatust," ütles Melitopoli ametlik linnapea Ivan Fedorov.
Fedorovi sõnul toimus plahvatus raudteedepoo piirkonnas, kus Vene väed hoiavad oma varustust ja laskemoona, vahendas The Kyiv Independent.
Fedorov ütles samuti, et neljapäeval oli Melitopoli lennuvälja lähedal kuulda tulistamist ja plahvatusi. Venemaa okupeeris Melitopoli 2022. aasta veebruari lõpus.
Budanov: lekkinud dokumendid ei mõjuta Ukraina plaanitavat pealetungi
Ukraina luureülem Kõrõlo Budanov ütles, et salastatud dokumentide leke ei mõjuta Kiievi plaanitavat vastupealetungi.
"See ei mõjuta operatsiooni tegelikke tulemusi," ütles Budanov.
Budanov ütles juba jaanuaris, et Ukraina pealetung algab kevadel. Budanov prognoosis märtsis, et sel kevadel toimub selle sõja viimane, otsustav lahing.
Eelmisel nädalal tuli ilmsiks USA luureandmete leke. Lekkinud dokumendid sisaldavad ka tundlikku informatsiooni Ukraina relvajõudude kohta. USA võimud vahistasid neljapäeval luureandmete lekitaja.
Kopenhaagen: Taani saadab lähinädalate jooksul Ukrainasse 19 Caesari haubitsat
Taani kaitseministeerium teatas reedel, et riik saadab Ukrainasse lähinädalate jooksul 19 Caesari haubitsat, vahendas The Guardian.
Taani teatas juba jaanuaris, et saadab Ukrainale 19 Prantsusmaal toodetud Caesari haubitsat.
Caesar on 155-millimeetrine haubits ja suudab tulistada mürske rohkem kui 40 kilomeetri kaugusele.
Kanada Leopard 2 tankid jõudsid Poolasse
"Kanada on tarninud kaheksa Leopard 2 tanki, need tankid jõudsid Ukraina naaberriiki Poolasse," teatas reedel Kanada kaitseminister Anita Anand.
Ukraina võib Krimmi vabastada sõjaliselt ühes diplomaatiaga
Ukraina asevälisminister Emine Japarova ütles Kriminformile, et Ukraina kaalub nii sõjalisi kui ka diplomaatilisi lahendusi Krimmi vabastamiseks. Japarova sõnul on mõlemad lähenemisviisid relevantsed tuues näiteks Jugoslaaviast lahku löönud Horvaatia, kelle relvajõud suutsid 1990ndatel vabastada kaks kolmandikku enda territooriumist sõjalisel viisil ning ühe kolmandiku diplomaatiliselt.
Emine Japarova rõhutas, et Ukraina kategooriliselt keeldub loobumast Krimmi poolsaarest. Japarova sõnul toetavad ka Ukraina partnerid Krimmi vabastamist viisil, mille Ukraina ise valib. Japarova andis oma kommentaarid Musta mere julgeolekukonverentsi raames, kus osalesid rohkem kui 50 riigi ja organisatsiooni esindajad.
Vene eriüksus spetsnaz kaotas Ukrainas kohati kuni 95 protsenti meestest
Venemaal läheb aastaid aega, et oma eriüksus spetsnaz taas üles ehitada peale Ukrainas kantud suuri kaotusi, kirjutas The Washington Post USA luureleketele tuginedes. Lekkinud luurehinnangu kohaselt kandsid spetsnazi eriväelased erakordselt suuri kaotusi, kuna neid kasutati väejuhtide poolt liiga tihti teiste üksuste asemel.
Samuti suunati spetsnazi üksused otse rindejoonele, kus sõduritel on suurem tõenäosus lahingus langeda või viga saada. Luurehinnangu kohaselt kaotasid 22. spetznazi brigaad ja veel üks brigaad kaotasid 90 kuni 95 protsenti oma eriväelastest.
Tavaliselt kasutatakse eriväelasi riskantsete salamissioonide elluviimiseks. Selle tarbeks saavad eriväelased võrreldes tavalise sõduriga rohkem väljaõpet. Kuna Vene eriüksused kandsid kiirelt palju kaotusi, siis muutus seetõttu ka sõja iseloom, kuna Moskva ei suutnud enam salamissioonidega on konventsionaalseid sõjalisi operatsioone toetada.
Poola peaminister: sõda Ukrainas võib aastaid kesta
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles intervjuus NBC-le vastates ajakirjaniku küsimusele, et sõda Ukrainas võib kesta mitmeid aastaid. "Me ei kalkuleeri täpset kuupäeva, vaid me vaatleme, et mis toimub rindejoonel. Selle kohaselt püüame kohaneda olukorraga ja teha tööd läbi diplomaatia," ütles Morawiecki.
Mateusz Morawiecki kinnitas lisaks, et hoolimata USA luurelekkest usaldab Poola ka edaspidi USA luuret.
Briti luure: Wagner ja Vene kaitseministeerium teevad nüüd paremini koostööd
Ühendkuningriigi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Venemaa taas aktiivselt asunud Bahmuti linna ründama ning Vene kaitseministeerium ja Wagneri palgasõdurite grupeeringu omavaheline koostöö on paranenud. Ukraina väed hoiavad enda käes veel Bahmuti linna lääneosa. Vene väed kasutasid viimase 48 tunni jooksul suures koguses suurtükituld.
Wagneri väed jätkavad pealetungioperatsioone Bahmuti linna keskel ning Vene õhudessantvägede (VDV) üksused on asendanud osas Wagneri üksused Bahmuti põhja- ja lõunaosas. Ukrainal on enda vägede varustamine keeruline, kuid on korrapäraselt taandunud end positsioonidelt.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 April 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 14, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/lSSftUlleY
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Uwdj673FU2
Ukraina peastaap: Bahmutis ja Marinkas jätkuvad rasked lahingud
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjuti viimase ööpäeva jooksul 49 Vene vägede rünnakut Ukraina positsioonide vastu. Vene vägede peamine fookus on jätkuvalt Lõmani, Bahmuti, Avidijivka ja Marinka suund. Kõige ägedamad lahingud on Bahmutis ja Marinkas.
Venemaa sunnib okupeeritud aladel Vene passi enam peale
Ukraina kaitsejõudude peastaap lisas oma rindeülevaates, et Vene okupatsioonivõimud suruvad Hersoni ja Donetski oblastis kohalikele inimestele Vene passi üha enam peale. Näiteks Kahhovka piirkonnas sunnitakse inimesi enda sõidukit Vene regulatsioonide kohaselt ümber registreerima, mille tarbeks on vaja Vene passi.
USA tahab kasutada külmutatud Vene varasid Ukraina ülesehitamiseks
Ameerika Ühendriikide asevälisministri Victoria Nulandi sõnul uurib USA võimalusi kuidas suunata külmutatud Vene varad Ukraina ülesehitamisse, vahendas Ukrinform. Lääneriigid on külmutatud ligikaudu 300 miljardi dollari väärtuses Vene keskpanga varasid.
Victoria Nuland rõhutas, et USA Kongressi otsuse najal on justiitsministeeriumil nüüd võimalik kasutada konfiskeeritud Vene oligarhide varasid Ukraina ülesehitamiseks. Veebruaris eraldati Ukrainale selliselt 5,4 miljonit dollarit. Vene keskpanga varade osas veel arutelud käivad.
Ukrainas on vaja demineerida rohkem kui 174 000 ruutkilomeetrit
Ukraina hädaabiteenistuse esindaja Oleksandr Khorunžõ ütles neljapäeval, et aprilli seisuga tuleb Ukrainas demineerida ligikaudu 174 000 ruutkilomeetrit, vahendas Suspilne. Kõrvutuseks Eesti pindala on 45 228 ruutkilomeetrit.
Oleksandr Khorunžõ sõnas, et nad saavad iga päev teateid lõhkekehade tõttu viga saanud või hukkunud inimest. Kõige enam on mineeritud Hersoni oblast, osaliselt Mõkolajivi oblast, Zaporižžja oblast, Donetski oblast, Sumõ oblast, Tšernihivi oblast ja Kiievi oblast.
Šveits lubas Ukrainale 1,5 miljardi eest abi
Šveitsi valitsus otsustas eraldada Ukrainale 1,5 miljardi Šveitsi frangi väärtuses finantsabi 2025. aastat 2028. aastani, teatas Swiss Info. Aastatel 2023 ning 2024 eraldab Šveits 300 miljoni Šveitsi frangi väärtuses abi Ukrainale.
Šveitsi föderaalnõukogu sõnul on toetus mõeldud kasutamiseks valdkondades, kus Šveitsil on ekspertiis, sh varjendid koolidele, haiglate ja energiataristu remont ning väikelaenud põllumajandusettevõtetele ja demineerimine. Šveitsis on ka rohkem kui 75 000 Ukraina sõjapõgenikku.
Zelenski määras Sumõ ja Luhanski oblastile uued kubernerid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski määras Luhanski ja Sumõ oblastile uued kubernerid. Luhanski oblastit hakkab juhtima Arem Lõsohor ning Sumõ oblastit Volodõmõr Artiukh. Artiukh teenis varem 37 aastat Ukraina relvajõududes. Lõsohor oli varem Žõtomõri oblasti politsei asejuht, selgitas The Kyiv Independent.
Volodõmõr Zelenski vabastas Sumõ oblasti kuberneri ametist 24. jaanuaril ning veel seitse kuberneri vabastati ametist 14. märtsil.
Zelenski tõi esile Ukraina kaitsetööstuse saavutused
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tõi oma regulaarses õhtuses videopöördumises esile Ukraina kaitsetööstuse, mis on aidanud luua Ukrainale relvastust, mürske ja tehnikat ning rakette. Zelenski sõnas, et paljudest positiivsetest arengutest kaitsetööstuse vallas ei saa lähemalt rääkida. Ukraina president meenutas, et aasta tagasi uputas Ukraina enda välja arendatud Neptuni rakettidega tollal Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit ja 7 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 181 090 (võrdlus eelmise päevaga + 500);
- tankid 3650 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 7069 (+16);
- lennukid 307 (+0);
- kopterid 293 (+0);
- suurtükisüsteemid 2784 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 535 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 283 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 2339 (+0);
- tiibraketid 911 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5640 (+3);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 321 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Suspilne/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent