Pentagoni andmetel ulatusid mõne spetsnazi brigaadi kaotused 75–90 protsendini selle koosseisust ning eriti rängalt tabas neid Ukraina relvajõudude vastupealetung 2022. aastal, vahendas Ukraina väljaanne LIGA.net ajakirja The National Interest.

USA rahvuskaardi õhujõudude piloodi poolt 2023. aasta aprillis lekitatud salajased dokumendid sisaldasid Pentagoni hinnanguid täiemahulise sõja kulgemise, selles osalejate kohta, aga ka andmeid Venemaa erivägede kohta. Selle teabe kohaselt osalesid spetsnazi üksused, mis algselt olid kavandatud kõige tähtsamate ülesannete elluviimiseks Ukrainas nagu näiteks Ukraina juhtkonna likvideerimine, kõigis olulistes lahingutes, sealhulgas Mariupolis, Hersonis, Lõmanis, Harkivis, Kiievis ja Donetski suunal.

Venemaa eliitsõdurid

Spetsnaz on venekeelne lühend väljendist eriotstarbeline ( vene k. Подразделения специального назначения, eriotstarbelised üksused) ja see kirjeldab Venemaa sõjaväe, korrakaitse- ja luureteenistuste eriüksusi. Mõiste pärineb Esimesest maailmasõjast, kuid Nõukogude Liidu liider Jossif Stalin lõi Venemaa esimesed ametlikud spetsnazi ​​üksused alles pärast Teist maailmasõda.

Algselt kuulusid spetsnazi üksused ainult Venemaa sõjaväeluure (GRU) ja sisejulgeoleku ameti, praeguse Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) koosseisu, kuid praegu on spetsnazi ​​üksusi ka Vene armee ja õiguskaitse struktuurides.

Spetsnazi ​​üksustel on Vene relvajõudude parim relvastus ja varustus. Väljaõppe osas on kõik Spetsnazi ​​üksused suutelised õhudessandiks, aga kõige elitaarsemad neist on vabalangemise kvalifikatsiooniga ja suudavad sooritada langevarjuhüppeid väga kõrgelt, märkis The National Interest.

GRU ja FSB Spetsnazi ​​üksused on ülekaalukalt kõige parema väljaõppega ja professionaalsemad. Need on esimese astme erioperatsioonide üksused ja on vähemalt paberil võrreldavad USA armee Delta Force'i ja mereväe SEAL Team 6-ga. Nad on spetsialiseerunud otsetegevusele, inimluurele, küberspionaažile, sabotaažile ja mõrvadele.

Spetsnaz Ukrainas

Kuna Ukrainas alustatud sõda on suurim relvakonflikt, millesse Venemaa on sattunud pärast Teist maailmasõda, siis on Kreml saatnud sinna võitlusse kõik, mis tal on, sealhulgas spetsnazi ​​eliitväed.

Konflikti alguses oli Venemaa ülemjuhatus plaaninud kasutada spetsnazi ​​üksusi, et Kremlile kerge võit tuua. Samal ajal kui Vene õhudessantvägede langevarjurid püüdsid vallutada Kiievi külje all asuvat Hostomeli lennujaama, saadeti spetsnazi ​​üksused Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja teiste Ukraina juhtide järele.

Kreml tahtis Ukraina juhtimisstruktuurid konflikti kõige olulisemas punktis maha võtta ja tekitada sellega vastase ridades kaose, kuid nagu paljud Moskva plaanid, ebaõnnestus ka katse Zelenski ja Ukraina juhtkonda võimult kõrvaldada.

Aga Venemaa sõjaväge see ei heidutanud ja nad jätkasid spetsnazi kasutamist konfliktis. Kuigi üldiselt pidasid lahinguid Ukrainas Vene tavaüksused, saatis Kreml spetsnazi kohale iga kord, kui tavaväed sattusid silmitsi tõsisema vastupanuga. Spetsnazi ​​komandod on osalenud kõigis olulistes lahingutes, sealhulgas Mariupolis, Hersonis, Lõmanis, Harkivis, Kiievis ja Donbassis.

Vene vägede rasked kaotused jõudsid aga ka spetsnazini. 2023. aasta aprillis lekitas USA rahvuskaardi õhujõudude lendur mitu salastatud dokumenti, millest mõned puudutasid ka sõda Ukrainas ja Pentagoni hinnanguid Vene vägedele ja konflikti käigule. Ja seal olid dokumendid spetsnazi ​​üksuste ja nende sõjas langenute kohta.

Pentagoni andmetel olid kõik viiest 24. veebruaril 2022 sõtta läinud spetsnazi ​​brigaadist peale ühe kandnud 2022. aasta hilissuveks märkimisväärseid kaotusi. Luurekaitseagentuuri hinnangul oli ühel kõnealustest eraldiseisvatest spetsnazi ​​brigaadidest alles ainult 125 aktiivset võitlejat 900-st. Sõjalises mõttes loetakse üksus, mis on kaotanud peaaegu 90 protsenti oma lahinguvõimest, ebaefektiivseks ja viiakse koosseisust välja.

Need arvud ilmselt ainult kasvasid, kui ukrainlased alustasid vaid paar nädalat hiljem, 2022. aasta septembris üliedukat vasturünnakut, vabastades vaid mõne päevaga sadu ruutkilomeetreid oma territooriumi. Teadaolevalt tabasid Ukraina relvajõud oma vastupealetungi ajal Vene spetsnazi kolmandat kaardiväe brigaadi, mis pidi kaitsma Lõmanit, kuid kaotas lahingutes kuni 75 protsenti oma isikkoosseisust.

Raporti kohaselt kasutab Vene armee spetsnazi ​​üksusi isegi Ukraina kaevikute ründamiseks, mis on tavaliselt mõeldud tavalistele jalaväelastele.

Strateegiline mõju

Üks peamisi erinevusi erioperatsioonide ja tavaüksuste vahel on nende vägede väljaõpe ja kvalifikatsioon. Näiteks USA õhujõudude langevarjur vajab operatiivüksusega liitumiseks umbes kaheaastast täiendkoolitust. Teistel üksustel on umbes sama pikad valiku- ja väljaõppeperioodid.

Kuna eliitüksusi ei ole võimalik lühikese aja jooksul asendada, võib Moskval kuluda kuni kümme aastat, et taastada spetsnazi sõjaeelne võimekus, mis tähendab kriitilist tagasilööki Venemaa strateegiliste erioperatsioonide võimekuses lähedaste vastaste vastu, märkis The National Interest. Ja see hinnang viitas rohkem kui kahe aasta tagustele hukkunute arvudele, lisas väljaanne.

The National Interest tõi ka esile USA erioperatsioonide kogukonnas levinud kaks asjakohast ütlust: "Erioperatsioonide vägesid ei saa masstoota" ja "Eriüksusi ei saa luua alles siis, kui hädaolukord tekib."

Venemaa võib küll püüda taastada oma eri​​üksusi, kuid selleks, et luua strateegiline erioperatsioonide võime, mida saab kasutada lähirünnakuteks, on vaja palju enamat kui lihtsalt inimmassi.

LIGA.net tõi oma ülevaates välja ka selle, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) teatas 11. oktoobril, et Venemaa kaotab iga vallutatud 2,5 ruutmeetri kohta ühe sõduri.

25. oktoobril teatas aga USA, et Venemaa relvajõududel on endiselt jõudusid, mida sõda on vaevu puudutanud. Need on kauglennuvägi, strateegilised raketiväed, merevägi, sealhulgas allveelaevad.