Põhja-Sakala vallas Aimla külas elav Urmas ja Kairi Kibe pere koguneb igal koolipäeva hommikul kell 7.15 söögilaua ümber. Siis istutakse väikebussi ja algab koolitee. 8-aastane Marten ja temast neli aastat vanem Hanna-Liisa sõidutatakse Tääksi kooli, kaksikud, 16-aastased Kristen ja Laura-Liisa aga Viljandi riigigümnaasiumisse.

"Tasuta ühistransport meie vallas on väga halvasti korraldatud ja lapsed peaksid hommikul väga vara minema. Tänu sellele oleme otsustanud, et toome lapsed ise kooli, et nad ei peaks siin tund aega endale linna peal tegevust otsima," ütles Urmas Kibe.

Ta lisas, et ise laste sõidutamisele kulub kuus 250 kuni 350 eurot kütuseraha.

Eelarvamus, et kui peres on palju lapsi, siis sellega kaasneb paratamatult vaesus ja kitsikus selle pere puhul ei kehti. Pereisa Urmas on 16 töötajaga ehitusettevõtja, pereema Kairi aitab ettevõtte paberid korras hoida ja õpib juristiks. Kuid valitsuse kavandatavad maksumuudatused ei jäta külmaks neidki.

"Selle võrra, mis me peame nüüd maksma käibemaksu näol riigile rohkem, jääb meil ju laste peale seda raha vähem," ütles Kairi Kibe.

Kairi Kibe peab ka paljulapseliste perede toetuste vähendamist ebaõiglaseks. "Mina kasvatan üles neli maksumaksjat. Meil on vaja suuremat autot selleks, et lastega, perega käia kuskil väljasõitudel, suurem auto on ju suurem väljaminek," sõnas Kairi Kibe.

Kui kehtestatakse automaks, mida arvutatakse läbisõidetud kilomeetrite järgi, on see suur probleem ka Urmase ja Kairi perele. Keskmisest kõrgema palga saajate maksuküüru kaotamist Urmas sellegipoolest ei toeta.

"Kes rohkem teenib, peabki rohkem maksma. Kes rohkem tarbib hüvesid, temal peavadki olema suuremad kohustused selle ühiskonna poole ees, kellel nii hästi täna võib-olla ei ole läinud," sõnas Urmas Kibe.

Põllumajandusettevõtja Tõnis Riisk nimetab ennast talupojaks, tema omanduses on Põhja-Sakala vallas Koksveres tegutsev osaühing Essi Agro, mis tegeleb teraviljakasvatusega 1000 hektaril. Aasta ringi annab ta tööd neljale inimesele, hooajal 15-le. Tõnise meelest pole õige, et valimiskampaania ajal maksutõusud hoopis maha vaikiti.

"Meie majapidamise koha pealt kindlasti mingisugune mõju on, aga ma arvan, et kui isamaa on hädaohus, siis me peame ikka ka oma panuse andma. Ega see meile saatuslikuks ei saa. Ta ei ole kindlasti elu ja surma küsimus. Võib-olla, mis rohkem nörritab, on paljulapselistelt peredelt toetuse äravõtmine. Kas see paarsada eurot nüüd mõnesaja pere pealt on see raha, mis meil aitab kõik need asjad korda teha? See on küsitav," lausus Riisk.

ERR küsis, kuivõrd kavandatavad maksutõusud ja ka alampalga tõstmine suurendavad Tõnis Riiski ettevõttes palgasurvet. "Meie ettevõttes ei suurenda, sest me oleme sellel mõtteviisil oma asja üleval pidanud, et kui inimene teeb täisaja tööd, siis keegi meil nii vähe ja kehvasti tööd ei tee, et ta miinimumpalka peaks teenima. Kõik teenivad ikka rohkem," vastas Riisk.

Riisk soovitas valitsusel läheneda rohepöördele realistlikumalt. "Mul ei ole midagi selle vastu, et viia terve oma ettevõte mahetootmisele üle. Aga me peame sellest aru saama, et kui nüüd hakatakse maailmas ainult mahetootmisega tegelema, siis umbes neljandik maakera rahvastikust saab toidetud. Ülejäänud peavad ära kaduma. Valijate häälte püüdmiseks rääkida kena rohejuttu, aga ise kas siis aru saamata, või siis teisel juhul aru saades, et kuidas need asjad maailmas tegelikult on, siis on see küsitav, milleni see meid lõpuks viib," kommenteeris Riisk.

Hindreku turismitalu on Tuuli ja Margo Klementa pereettevõte, mis tegutseb Paide külje all Valgma külas. PRIA toetuse abil on käsil külastuskeskuse rajamine, majutusasutuste käibemaksu tõstmine lööb aga kõik plaanid sassi.

"Ma olen suures plaanis maksumuudatustega täiesti nõus, aga ma leian, et väga ebaõiglane on tõsta 13 protsenti turismitegijate jaoks käibemaksu. Me oleme kaks aastat väga rasket aega näinud ja ma ei näe praegu seda võimalust, et oleks võimalik see hind alla neelata," ütles Tuuli Klementa.

"Oleme just välja tulemas uue teenusega, ehitame uut maja, raba elamuskeskust, mis on väga suuresti orienteeritud välisturistile. Ja praegu on mul küll täitsa suur küsimärk, et kuidas me oleme võimelised meelitama neid siia, kui me oleme naaberriikidest kehvemas positsioonis," lisas ta.

Põhja-Sakala vallas teatakse hästi, et rahahädas vald peab ennast ise aitama. Mittevajalikud hooned tuleb maha müüa ja haridusvõrk koomale tõmmata. Seda enam jääb volikogu juhile Aino Viinapuule arusaamatuks, miks uus valitsuskoalitsioon alustab maksutõusudest, selle asemel et riigiaparaati koomale tõmmata.

"Ma väga kardan, et tegelikult maaelu see ei aita. Inimesed, kes teevad otsuseid ja kes valitsuse koalitsiooniplaani on kokku kirjutanud on tõesti väga eluvõõrad. Tegelikult ei hoomata, mis elu päriselt paljudes kohtades Eestis on. Ma väga kutsuks uut ja praegust peaministrit ja ametnikke, tulge palun, tulge meile külla ja vaadake, kuidas me elame. Ja vaatame siis koos kuidas oleks mõistlik edasi," rääkis Viinapuu.