Ehkki autode maksukoormuse kirjeldamisel vaadatakse ka nende registreerimise riigilõivu suurust, käibemaksu arvestamist, seda, kui kõrged on riigis kütuseaktsiis, kas seal kehtivad teemaksud jne, siis eelkõige peetakse automaksude all silmas seda, kas riik maksustab auto ostjat eraldi ühekordse maksuga selle arvele võtmisel ning kas auto omanik peab iga-aastaselt oma sõiduki eest maksu tasuma. Riigiti erineb see, kas autoomanikelt võetakse mõlemat maksu või ainult ühte neist, Eestis ei ole seni kumbagi kehtestatud, kuid uus koalitsioon on lubanud teemaga tegelda.

"Sõidukite ostmise, omamise ja kasutamisega seotud maksud kehtestati enamikus maailma jõukaimaid demokraatlikke riike ühendava Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides juba 20. sajandi esimesel poolel ning neist on saanud paljude valitsuste jaoks oluline maksutulu allikas. Kõik liikmesriigid kasutavad mitmesuguseid maksuinstrumente tulude kogumiseks nii era- kui ka tarbesõidukite omanikelt ja teekasutajatelt," öeldakse OECD tarbimismaksude 2022. aasta ülevaates. Selles lisatakse, et sõidukite omamise ja nendega sõitmise maksustamine selle kõige laiemas määratluses on "suurepärane näide kogu tarbimismaksude spektri kasutamisest", kusjuures aja jooksul on paljud valitsused sellesse integreerinud ka keskkonna- ja kliimaeesmärgid.

Samas rõhutab OECD oma raportis, et autode ostmise või registreerimise maksude diferentseerimine, mis võtab arvesse nende tekitatavat saastet, annab sõidukiostjatele stiimuli osta vähem saastav sõiduk. "Praegu tehakse seda 35 riigis OECD 38 liikmesriigist. Nagu on näha lisatud tabelist, võtavad 2022. aastal kõik OECD liikmesriigid, välja arvatud Colombia, Costa Rica ja Eesti, maksumäära kehtestamisel ja/või sõidukite ostmisel boonuste andmisel arvesse keskkonna- või kütusesäästlikkuse kriteeriume," seisab ülevaates.

Seda, et Eestis automaks seni puudub, märgivad oma 2022. aasta ülevaadetes ka rahvusvaheline konsultatsiooniettevõtte PWC ja Euroopa autotootjate ühendus ACEA.

Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni tellitud ja mullu oktoobris avaldatud Euroopa 31 riiki hõlmava autode maksustamisuuringu "The good tax guide" kohaselt puudub üheksas riigis auto omandamisel registreerimismaks ning neljas riigis puudub aastamaks. Kümnes riigis, kus ei ole viimasel ajal maksusüsteemi muudetud, ei arvestata auto maksustamisel selle CO2 emissiooni.

Sama ülevaate kohaselt kasutab 20 riiki auto soetamisel tasutava ühekordse maksu arvestamisel sõiduki CO2 emissiooni suurust, kümnes lähtutakse maksu määramisel auto hinnast, kuus arvestab ka kütuse tüüpi, viis mootori võimsust. Kolmes riigis arvestatakse ka mootori mahtu ja auto vanust, mõnes riigis vaadatakse ka muid näitajaid nagu auto teised saastenäitajad, mass või pikkus. Neist ühtegi ei arvestata sõiduautode maksustamisel Eestis, Tšehhis, Saksamaal, Lätis, Rumeenias, Luksemburgis ja Rootsis.

Auto omamise iga-aastase maksu arvestamisel lähtutakse 23 riigis sõiduki CO2 emissiooni suurusest, üheksas kütuse tüübist, seitsmes mootori võimsusest, viies sõiduki mootori mahust ja auto vanusest, kolmes sõiduki kaalust. Ühtegi neist ei arvestatud uuringu tegemise ajal Eestis, Tšehhis, Leedus ja Poolas. Kuid uuringus Eesti poolt osalenud Magnus Piirits, kes töötab praegu sotsiaalministeeriumis majanduseksperdina, ütles, et tema teada sel ajal just arutati Leedus automaksu kehtestamist.

Piirits, kes on osalenud ka Arenguseire Keskuse esitatud võimaliku automaksu arvutuse koostamises, selgitas ka, et Tšehhis on tänaseks automaks sõiduautodele, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil. "Lisaks on väike omandamise lisatasu, mis on vanematel autodel, sest seda ei pea maksma, kui auto heitemärgis on vähemalt EURO3 või kõrgem. Seega päris laialdast ja konkreetset automaksu seal ei ole," ütles Piirits.

Maksustamisel saab õppida teiste vigadest

Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni tellitud uuringus on välja toodud ka automaksu halvad ja head praktikad, milles Eestit mainitakse riivamisi halbade praktikate kontekstis.

"Võrreldes hea maksustamise praktikatega on halbade praktikate loend märksa pikem ja see sisaldab nii totaalset automaksu puudumist Tšehhis ja Eestis kuni selle absurdini, kus nullemissiooniga autodele mõeldud subsiidiumid lõppevad kaheksa päevaga Hollandis või kahe minutiga Eestis ja Horvaatias," kirjutatakse ülevaates.

Selles on välja toodud 12 halba maksustamispraktikat, millest ühtegi ei tuvastanud uuringu autorid Soomes, Islandil ja Rootsis, enim halbu näiteid leiti aga Horvaatiast. Kuna Eestis automaksu ei ole, siis ei olnud Eesti selles arvestuses esindatud.

Samas aga see, et Eestis veel ei ole automaksu, annab võimaluse võtta arvesse teiste riikide praktikat ning nii häid kui halbu näiteid ja võimaldab Eestil kujundada väga eesrindlik automaksu korraldus, leiavad uuringu koostajad. "Euroopa Liidu poliitikakujundamise üheks tugevuseks ongi see, et siin rakendavad eri riigid väga erinevaid lähenemisi, mis võivad olla teistele ka inspiratsiooniks või ka hoiatuseks," seisab uuringu aruandes.