Pukspuu: "Mul on selline tunne, et see on ringtee."

Emalendur: "Ah?"

Pukspuu: "Me oleme siin korra juba olnud."

("Noor pensionär", Eesti Telefilm, 1972)

Uue valitsusliidu programmi 2023-2027 rahanduspoliitika peatüki raames on plaanis majutusteenuse pakkujatele kehtiva madalama käibemaksu erisus kaotada.

Väidetavalt plaanivat valitsus korjata nii 40 miljonit eurot lisatulu aastas. Huvitav, sest aastal 2019, meie turismi senisel rekordaastal, oli majutussektor kasumis vaid 29 miljoni euroga ning kriisiaastate kahjumeid arvestades kiputaks nüüd võtma lisakümnist sealt, kus suurt enam praegu ega lähitulevikuski võtta ei ole. Sama ooperi teine vaatus, miinimumpalga tõus suurendab veel omakorda hotellide maksukoormust.

Samal ajal on umbes kolmandik majutusturust ehk n-ö platvormmajutuse segment (Airbnb jt) endiselt reguleerimata, sest riik ei tahtvat sekkuda, mistõttu suure tõenäosusega jäävad sealt suuremalt jaolt ka maksud kogumata. Seega tahetakse võtta lisaraha sealt, kust mugavam. Ja seda kõike nüüd, kui ettevõtjate maksudega lisakoormamise asemel peaks praegu tegelikult mõtlema kriisist väljuva ja taastuva sektori ergutamisele.

Konkurentsist

Majutussektori marginaalne kasumlikkus toob maksu kasvatamisel kaasa paratamatu hinnatõusu. Kas klient on nõus selle vahe kinni maksma või hakkab otsima alternatiive? Kas välisturist hakkab eelistama Eesti naabreid ja siseturist veelgi enam Eestist soojemaid ja odavamaid lõunamaid?

Kui majutus olevat Kaja Kallase sõnul luksus, mida ei tohigi odavamalt maksustada, siis kas mitte suurem luksus pole edaspidi oma raha riigist välja viimine ja välisturistide raha Eestist mööda suunamine?

Osa välisturistidest maksab ka veidi kallima hinna kinni, aga need on valdavalt üksikreisijad, kelle jaoks on hinnaga samavõrra oluline ka sihtkoha atraktiivsus. Suured mahud – rühmad, suursündmused ja rahvusvahelised konverentsid – tulevad meile korporatiivselt väga range ja pika aja peale ette tehtava hinnakalkulatsiooni alusel ja atraktiivsust nemad Exceli tabelisse hinnatõusu tasakaalustama ei pane.

Kui meil tuleb hinnatõus, siis hakatakse meile olulistel välisturgudel kohe kalkulaatoreid klõbistama ja jutt pole ühe öö hinnale lisanduvast kommirahast, vaid suurema konverentsi korral tuhandetest või isegi kümnetest tuhandetest eurodest tellimuse kohta.

Ilma välisturistideta ei oleks meil praegust turismitaristut sellises mahus ja sellisel tasemel. Ei oleks spaasid, hotelle, konverentsikeskusi, (kruiisi)sadamat, kõrgel tasemel gastronoomiat ja isikuteenusi ning kaubanduskeskusi. Sisenõudlusest ei piisa, et seda kõike ehitada, ülal pidada ja ka arendada.

Kitsamas konkurentsis on Eesti majutusasutuste hinnatase juba praegu teistest Balti riikidest kõrgem. Enamikus Euroopa Liidu riikides on turismisektorile kehtestatud alandatud käibemaksumäär, ikka selleks, et turismieksporti soodustada ja seetõttu mõjutab kõnealune otsus ka meie mainet sihtkohana. Hotellide käibemaksuerisus kehtib praktiliselt kogu maailmas ning me oleme oma praeguse tasemega üsna Euroopa keskmine.

Kui päris lõpuni aus olla, siis praegu maksavad majutusasutused ju sisuliselt ekspordile peale, sest tavapäraselt kehtib ekspordile käibemaks null protsenti ning 2/3 meie majutusasutuste külalistest on välisturistid, kusjuures käibes on nende osakaal veelgi suurem.

Uuringutest

11. aprillil väitis üks uus minister rahvusringhäälingu otsesaates, et nende otsuste taga olevat mõju-uuringud. Aga peagi selgus rahvusringhäälingu otse-eetris tulevase peaministri jutust, et mingeid uuringuid ei ole, neid hakatakse alles tegema. Kriisikommunikatsioon või kommunikatsioon kui kriis?

Tegelikult on tõesti uuritud, aga hoopis 2014. aastal konjunktuuriinstituudi uuringus "Majutusteenusele kehtestatud alandatud käibemaksumäära mõju turismisektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele", mille tulemuste põhjal saab esitada järgmiseid põhimõtteliselt ka praegu kehtivaid tõdemusi:

• Meie lõunanaabrid on neid mänge juba mänginud, kõrvetada saanud ja teinud tagasikorrektsiooni.
• Müügihinna tõus vähendab rahvusvahelises konkurentsis külastajate arvu ja sellega müügikäivet, kasumlikkust, töökohtade arvu ja investeeringuid.
• Kahel kolmandikul majutusasutustest väheneks käibemaksu tõstmisel investeeringute maht: teenuse kvaliteet langeb oluliselt ja töökohtade arv väheneb.
• Väiksemate maapiirkondades asuvate majutusasutuste täitumus ja kasumlikkus on aastaid olnud kehvapoolne. Kui suuremates linnades on veel võimalik hindadega mängida, siis kaugemal turismikeskustest on ettevõtjal juba taskupõhi käes. Ehk siis pealinnas tehtud lisatehe lööks ennekõike maapiirkondade ettevõtjaid. Maksutõusuga suureneb varimajandus ja osa ettevõtteid lõpetab tegevuse.
• Kasumlikkuselt on Eesti majutusettevõtted EL-i keskmikud, kuid seda tingituna madalatest tööjõukuludest. Et säilitada töökohad, tuleb lähiaastatel tõsta palku, mis juba praegu seab ettevõtete kasumlikkuse tugeva surve alla, mis veel tulevikust rääkida.
• Turismisektor annab olulise osa teenuste ekspordist ja ka kogu ekspordis on turismi osakaal märkimisväärne. Väikeriigi tagasihoidliku mahuga siseturul ja majandusel ei ole luksust eksporti solkida.
• Hinnangud turistide arvu ja majandusnäitajate muutuste kohta (käibemaksu tõusust tingitud kõrgemate hindade mõju kui kõrgemate hindade mõjul väheneks turistide arv ja halveneksid majandusnäitajad) osutavad, et käibemaksu määrade ühtlustamine ei pruugi riigile raha juurde tuua.

Mida oligi vaja tõestada...

Valitsusliidu programmi põhiteeside juurde tagasi tulles: majutusteenuse pakkujatele kehtiva madalama käibemaksu erisuse kaotamine ja selle mõju on vastuolus investeerimisega Eesti majanduse konkurentsivõimesse, ühiskondliku heaolu suurendamisega nii tõmbekeskustes kui ka Eesti väikekohtades ning meie inimeste heaolu suurendamise ja paremate teenuste pakkumisega.

Muide, koalitsioonileppe majandusarengu peatükis lubatakse hoida konkurentsivõimelist maksukeskkonda, mis kindlasti ei saa väljenduda maksutõusus, ning regionaalpoliitika ja maaelu peatükis lubatakse vähendada piirkondlikku mahajäämust ja suunata senisest rohkem investeeringuid väikepiirkondade konkurentsivõimesse.