Reformierakond lubas oma valijatele, et suunab riigieelarvest saadava toetuse poliitikate väljatöötamiseks, mitte valimiskampaaniasse. "Erakondade toetamine riigieelarvest on õigustatud, kui seda toetust kasutatakse poliitiliste alternatiivide läbitöötamiseks ja maailmavaateliste seisukohtade põhistamiseks. Erakondade turundus- ja kampaaniakulud ei pea olema kaetud riigi toetusest," rõhutati peaministripartei valimisprogrammis.

Erakond Eesti 200 lubas oma valijatele, et laseb erakondadel kasutada riigieelarvelist toetust üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. "Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest. Maksumaksja raha kasutamine tema hääle saamiseks on kõike muud kui moraalne," teatas Eesti 200, lubades ühtlasi vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest vähemalt 1,2 miljoni euro võrra.

"Seame erakondade valimiskampaaniate kuludele ülempiiri ohjamaks erakondade aina kasvavaid kulutusi valimisreklaamile ning sellest tulenevalt pidevalt suurenevat vajadust annetuste ja rahastusskeemide järele," kuulutas Eesti 200 samas. "Muudame seadust kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakond ei tohi saada riigieelarvelist toetust kuni karistuse kehtivuse lõpuni."

Sotsiaaldemokraatlik erakond lubas oma valijatele samuti kampaaniakulude piiramist. "Vähendades raha mõju poliitikale, kindlustame, et kodanike usalduse pälvivad paremad ideed, mitte pelgalt mõne erakonna suur reklaamieelarve," rõhutasid sotsid. "Piirame tasulise välireklaami võimalusi ning korrastame välireklaami valimistel. Tagame avalikus ruumis tasuta reklaamitahvlid, kuhu erakonnad saavad paigutada võrdse suurusega valimisplakatid."

Kummalisel kombel jõudis nendest kenadest lubadustest koalitsioonilepingusse ainult punkt, mis puudutab kriminaalkorras karistatud erakondi. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid leppisid kokku seaduse muutmises, et vähendada nende riigieelarvelist toetust. Arvestades riigieelarve suurt puudujääki ja sellest tulenevat akuutset kärpevajadust, võiks minna nüüd ikkagi ka teiste erakondade toetuste kallale. Poliitiline klass näitaks seda tehes, et on solidaarne rahvaga, kelle üle valitsetakse.

Eesti erakonnad saavad tänavu 1. aprillist kuni aasta lõpuni riigieelarvest kokku ligi neli miljonit eurot. Kui kohe pihta hakata, jõuaks viia erakonnaseadusesse järgmiseks aastaks kindlasti sisse muudatused, mille mõjul see summa väheneks.

Mida täpsemalt muuta, selles peaksid leppima loomulikult kokku parlamendisaadikud, kuid minu arvates võiks siduda erakondadele riigieelarvest tehtavad eraldised ühest küljest selgelt valijate häältega, aga teisest küljest ka nende suutlikkusega koguda liikmemaksu ja annetusi, nagu seda on tehtud Euroopa tasandi erakondade puhul.

Euroopa tasandi erakondi rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest, kuid sealt toetuse saamiseks tuleb katta kümme protsenti kulutustest liikmemaksude ja annetuste abil. Näiteks ALDE Parteis kehtib üksikisikutest liikmetele liikmemaks 20 eurot aastas ja erakonna liikmeteks loetaksegi ainult need, kes on seda tasunud. Sarnase regulatsiooni ülevõtmisega puhastataks Eesti erakondade liikmete nimekirjad ühtlasi nn surnud hingedest, kes ei pruugi sageli isegi teada, et nad mõnda erakonda kuuluvad.

Kui sätestada juba erakonnaseaduses, et iga riigikogu valimisel osalenud erakond saab iga siis saadud hääle kohta viis eurot aastas, teeks see nüüd erakondade riigipoolseks toetuseks kokku maksimaalselt veidi üle kolme miljoni euro aastas. Väljamaksete tegemine peaks aga olema seotud just sellega, kui palju suudetakse koguda liikmemakse ja annetusi. Tõenäoliselt jääks osa ettenähtud rahast sellisel juhul erakondadele välja maksmata.

Praegusega võrreldes oleks erakondade riigipoolse rahastuse vähenemine küll päris järsk, aga arvestada tuleb sellegagi, et seda raha ei saaks ju edaspidi kasutada enam valimiskampaaniate läbiviimiseks. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid lubasid kõik oma valijatele erakondade kampaaniakulude piiramist ning käes on aeg need lubadused kiiremas korras teoks teha.