Ajateenistus kestab praegu kas kaheksa või 11 kuud, kuid koalitsioonileppes on kirjas, et teenistus võib vajadusel pikeneda kahele aastale. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et selline vajadus võib tekkida, et kõiki uusi võimsaid relvi, mida Eesti ostab, pidevas valmisolekus hoida. Praegu veel siiski nii pikka teenistust ei tule.

"See on selline, et nelja aasta perspektiivis näha, et kui peaks tekkima vajadus. Kui need võimed Eestisse tulevad lähiaastatel, siis me juba näeme, mis see tegelik vajadus on. Praegu ei pea ükski noor muretsema või mõtlema selle peale, et ajateenistus tõuseb kahe aasta peale," rääkis Pevkur.

Kaitseminister viitab peamiselt neljale uuel relvasüsteemile – mitmikraketihetijad, keskmaa õhutõrje, laevatõrjeraketid ning varitsev õhuründemoon.

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et neid relvasüsteeme tuleks hoida kogu aeg valmisolekus. "Meie relvastusse on tulemas pikamaa võimekusega vahendeid, mis suudaksid kaitsta Eestit, katta üksuste tegevust pikale distantsile. Oleks väga mõistlik hoida neid relvi koguaeg valmis. Kasvõi sellepärast, et kui tuleb oht, siis me liigutaksime need alalistest paiknemiskohtadest kohe minema ja nad oleksid valmis ka kohe minema ja nad oleksid valmis ka esimesel võimalusel tegutsema. See tähendab, et ka nende üksuste personal peaks olema Scoutspataljoniga sarnases valmiduses," sõnas Herem.

Sarnaselt scoutidele suudavad paari tunniga reageerida ka eriväelased, sõjaväepolitsei, luurajad, õhuvägi ja merevägi, loetleb Herem. Kuid enamik üksusi nii kiired ei ole. Esmalt peab reservväelased kokku kutsuma ehk üksused tuleb formeerida. Kui ajateenijad hoida teenistuses pikemalt jääb see ajakulu ära. Selline on plaan laevatõrjerakettidega, mis jõuavad Eesti relvastusse veel tänavu.

"Kui laevatõrjeraketid on Eestis, siis me alustame nende väljaõppega tegevväelaste puhul juba sellel aastal, aga järgmisel aastal juba ajateenijatega ja umbes pärast viie kuu möödumist on see üksus lahinguvalmis. Nad jätkavad muidugi õpet nagu kõik teised ajateenijad, aga me teame, et me võiksime kasutada neid üksusi Eesti kaitseks ükskõik mis hetkel," rääkis Herem.

Seega üks lend ajateenijaid on alati valmis ning järgmine õpib. Kui valmisolekus sõdurid teenistuse lõpetavad, võtab järgmine valve üle ning uued kutsealused tulevad õppima. Lünka, kus ajateenijad alles õpivad, ei jää. Selleks on vaja ajateenijad kutsuda kaks korda aastas 12 kuuks. Seetõttu pikeneb osadele ajateenijatele teenistus 11 kuult aastale. Selle muudatusega alustas juba eelmine valitsus ning Hanno Pevkur lubab selle lõpuni viia lähinädalatel.

"Loodetavasti sellest piisab, aga kui selgub, et on täiendav vajadus, siis ei tule see kellelegi üllatusena, et seda ei räägitud. Need teatud võimed vajavad püsivat valmidust, see on selle põhiiva," ütles Pevkur.

Selle vajaduse määrab kaitsevägi. Praegu ei ole oht Eestile nii suur, et pikemat ajateenistust vaja oleks.

"Kui see oht kasvab, siis me kahtlemata peame valmiduses hoidma veelgi rohkem üksusi. Mitte enam eriliigilisi üksusi, vaid ka arvukuselt rohkem. Siis võib selline kaheaastane teenistus tulla kõne alla küll," märkis Herem.

Nii Herem kui ka Pevkur tõdevad, et see, kuidas pikem teenistus täpselt välja näeks on veel teoreetiline.

"See baseerub vabatahtlusel ja see tähendab täiendavat kompensatsiooni – need baaspõhimõtted on kokkulepitud," sõnas Pevkur.

"Aktuaalsele kaameraga" suhelnud noormehed tõdesid, et niisama kasarmus aega surnuks lüüa nad ei taha, kuid kui kaitseväe vajadus on põhjendatud ning riigikaitse mure tõsine, oleks nad nõus ka pikema teenistusega.

Praegu siiski pikemat ajateenistust kaitsevägi ei aruta, rõhutas Herem.

"Täna kaitseväel ei ole konkreetset plaani ühegi relvasüsteemi mehitamise jaoks kaheaastase ajateenistusega. Me näeme seda kui võimalust, aga täna me jätkame kaheksa- ja üheteistkuulise ajateenistusega, mis teatud puhkudel pigem kümnetele inimestele võib kujuneda kuni kaheteistkuuliseks," lausus Herem.