Karis ütles oma sõnavõtus, et valitsused on alati olnud valijate nägu ning, et koalitsioonivalitsused on Eesti tugevus ja toetuvad kompromissidele.

Karis märkis, et ta ei hakka hindama valikuid, mida uus valitsus tahab langetada kõigi nende üksikute kriiside tasandamiseks või ületamiseks. "Küll aga palun, et te põhjendaksite oma otsuseid. Ma ei arva, et ka pealtnäha ebameeldivate lahenduste puhul tuleks vabandada või end õigustada. Kuid tuleb selgitada, mis üks või teine valus otsus on teie arvates just see kõige õigem. Ausat juttu arukad mõistavad, keerutamine tekitab trotsi ja meelepaha," ütles ta.

Karis manitses koalitsiooni toetuma oma otsustes mõjuanalüüsidele. "Peab  olema mõjuanalüüs. "Ilma mõjuanalüüsita pole minu arvates võimalik põhjendada ei näiteks majutusasutuste käibemaksu tõstmist, omavalitsuste rahastusmudeli muutmist, automaksu detaile ega palju muudki, mida uus valitsuskoalitsioon on lubanud juba lähikuudel või ka lähiaastatel seadustesse kirjutada," lausus Karis.

Peaministrikandidaat ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas rõhutas soovi teha Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga tööd neli aastat. "Koalitsioonileping on kompromisside kobar. Me tahaksime teha ainult populaarseid otsuseid, aga Eesti edasi viimiseks on vaja teha ka raskeid otsuseid," sõnas Kallas.

Seejärel suundusid uue valitsuse ministrid riigikokku ametivannet andma.

Ministrite ametivande andmisel puudus saalist täies koosseisus EKRE fraktsioon. "Me leidsime, et kohatu on tulla õnnitlema koalitsiooni, millel ei ole mandaati nende asjade jaoks, mida hakatakse ellu viima," ütles ERR-ile EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas.

Valitsuses on mitu uut, senise ministrikogemuseta liiget. "Aktuaalne kaamera" uuris, millised on ministrite plaanid oma valdkonnas.

"Selles meie ühiskodus ei olegi otseselt tulekahju, aga väike vamm on sees. Ja loomulikult tuleb seda siis remontida ja see remont saab olema tõsine. /.../ E-riik on endiselt Eesti üks trumpe ka rahvusvahelises kontekstis ja nüüd tuleb vaadata, et ta saaks korraliku hoo sisse ja siis teeniks iga inimest ja iga ettevõtet ja iga kogukonda, oleks võimalikult personaalne," rääkis IT- ja majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200).

"Ringvaates" ütles Riisalo, et ettevõtlikele inimestele tuleb luua toetavad tingimused, sest ettevõtlus on Eesti majanduse vundament.

"Teine asi on tööriistad, mida saame anda. Meil on tugev infotehnoloogia valdkond, aga seda tehnoloogiat on võimalik veel paremini ja tõhusamalt õppida. Me üritaks vaadata kõigepealt riigi sisse, kas see, mida teeme, on optimaalne, võib-olla tuleb millestki loobuda. Ja kui oleme kokkuleppinud, mida teeme, siis infotehnoloogia abil teha seda kõige paremini maailmas või kõige efektiivsemalt," rääkis ta.

Kultuuriminister Heidy Purga (RE) loetles oma valdkonnas ees ootavaid ülesandeid.

"Nende teemade hulka, mis kohe kiiresti nõuavad kiireid lahendusi, kuuluvad nii loovisikute sotsiaalsed garantiid – nende teemade lahendamine ennekõike ravikindlustuse kohapealt –, siis ka ERR-i uue maja küsimus, kust leida vahendeid selle rahastamiseks. Siis on meil pärandihoidlate küsimus, kas 23 hoidlat on praegu sellises konditsioonis, et meie pärandikultuuri hoida. Kindlasti on minu jaoks isiklikult väga oluline teema laste ja noorte kultuuri kättesaadavus, aga ka kindlasti Eesti film ja tagasimaksefond," selgitas ta.

Tegevust alustab ka täiesti uus kliimaministeerium.

"Esimene seaduste pakett, mis meie majast tuleb, peaks juba lähiajal valitsusse ja riigikogu poole tulema. Teine suur oluline protsess on kliimaseadus, milles lepitakse kokku ühiskonnas laiemalt aasta-pooleteise jooksul, millised need üleminekud on, millise tempoga kes mida teeb, mis annaks õiguskindluse nii ettevõtjale kui tegelikult ka eesmärgid sektoritele. /.../ Riigi administratiivtransport ehk autopark tegelikult võiks olla oluliselt säästlikum, kas hübriid- või elektriautod," rääkis kliima- ja elukeskkonnaminister Kristen Michal (RE).

Esmalt on aga kõigile ministritele antud käsk leida oma haldusalast kärpekohti. Kust siis kärpida?

"Sellele mul, aus vastus on, ei ole vastust. Selline ülesanne on tõepoolest kõikidele ministeeriumitele püstitatud," ütles Tiit Riisalo.

"Eks majja minnes saan ma ülevaate, millised on kultuurivaldkonnas võimalused, kust kärpida saab. Hetkel ei oska seda kohe teile öelda. Ma ei ole isegi majja jõudnud veel," sõnas Purga.

"Ringvaates" ütles Purga, et kuigi kõik ministeeriumid on saanud ülesandeks kokkuhoiukohti otsida, ei ole seni teada, mitu protsenti keegi kokku peab hoidma. Ta lisas, et kultuurivaldkonnas tuleb otsida kohti, kust raha juurde saada.

"Kultuur ongi meie riigile ja rahvale kallis. Kuna meid on vähe ja meie keel ja kultuur on unikaalne, peame seda hoidma. Ja tuleb vaadata võimalusi, kust on raha võimalik juurde saada. Ehk kultuur pole ainult kulukoht, vaid seal on palju võimalusi, kuidas tulu saaks suurendada," rääkis ta.

"Tuleb vaadata mõlemal poolel, nii keskkonna- kui ka majandusministeeriumi poole peal, kas on mõni tegevus, mida saab anda erakätesse, kas on mingid tegevused, kust saab kokku hoida, kus saab olla säästlikum. /.../ Aga üks on igatahes selge, et koomale tuleb tõmmata ametikohtade arv," ütles Michal.

Uue valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, justiitsminister Kalle Laanet, rahandusminister Mart Võrklaev, kaitseminister Hanno Pevkur, kultuuriminister Heidy Purga, kliimaminister Kristen Michal, välisminister Margus Tsahkna, IT- ja majandusminister Tiit Riisalo, haridusminister Kristina Kallas, siseminister Lauri Läänemets, terviseminister Riina Sikkut ja regionaalminister Madis Kallas.

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses ministrina tööle hakanud parlamendisaadikute volituste peatumisega asuvad teisipäeval riigikogu liikmeteks järgmised asendusliikmed: Mait Klaassen, Katrin Kuusemäe, Hanah Lahe, Priit Lomp, Eduard Odinets, Õnne Pillak, Juku-Kalle Raid, Mati Raidma, Reili Rand, Valdo Randpere, Tanel Tein ja Urve Tiidus.