"Ma arvan, et aeg oli küps kliimaministeerium ja see ministrikoht Eestis luua, sest üha rohkem valdkondi on seotud kliimaküsimuste ja kliimapoliitikaga. Aga see kuidas seda täpselt tehti, on eraldi teema," rääkis Kiisler teisipäeval "Terevisioonis".

Kiisleri hinnangul on kliimaministri vastutusala "natuke on üle pingutatud".

"Kas oli nüüd vaja kliimaministeeriumi alla viia transpordi ja elamumajanduse valdkond?" küsis Kiisler. "Kindlasti oli mõistlik keskkond ja energeetika ühendada. Samal ajal tekitab minus küsimus, miks näiteks planeerimisvaldkond – kui me räägime, et me tahame meretuuleparke, tuumajaama, üldse kõike – planeerimisvaldkond, viiakse hoopis regionaalministri alla. Ühtepidi on hästi palju kokku kuhjatud kliimaministrile, ebamõistlikult palju, ma arvan, ja teistpidi jällegi…. Selge on see, et majandusministeeriumist viiakse väga palju ära ja see on liiga suur tükk, mis sinna (kliimaministri alla - toim.) praegu kokku on viidud," rääkis ta.

Kiisler tunnistas, et kliimaminister Kristen Michal on tugev ja üks võimekamaid Eesti poliitikuid, kuid kordas uuesti, et ministeeriumi tegevusaladega on "natuke üle pingutatud".

"Rohereformi all mõeldakse väga erinevaid asju, aga kindlasti kliima teemad ja energeetika kokku viimine oli kindlasti väga mõistlik teema. Aga see komplekt, mis moodustati, ei ole võib-olla kõige mõistlikum. Jääb selline tunne, et läks nagu kahmamiseks," tõdes ta.

Samas leidis Kiisler, et kui Eestis valitseb arusaam, et on hea, kui ministreid ja üldse poliitikuid oleks ministeeriumites võimalikult vähe, siis tegelikkus on vastupidine.

"Kui me tahame, et mingi valdkond areneks, on vaja sinna poliitilist tähelepanu. Tegelikult on see ka ametnikele hea – kui nad näevad probleeme, tahavad oma asju edasi viia, ettevõtjad, sihtrühmad, kes on selle valdkonnaga seotud tunnevad, et neil on vaja mingeid muutusi, siis neil on vaja poliitilist tähelepanu. Ja kui sul on ainult üks poliitiline isik, Eestis ei ole ministritel ka asetäitjaid nagu paljudes riikides, osades riikides on ka kantslerid poliitilised, näiteks Soomes – kui tahad poliitilist tähelepanu, aga sul minister tegeleb traditsiooniliste valdkondadega nagu metsandus, maavarad, looduskaitse – näiteks tegeleb vahepeal kanakulli kaitse tegevuskavaga ja siis samal ajal on inimestel mure Tallinna lennujaamaga või praamide või ehitusinseneride kvalifitseerimisega või autojuhilubade väljastamisega. Kas on mõistlik seda kõike ühe ministri alla panna? Igal inimesel on ööpäevas ju ainult 24 tundi," rääkis ta.

Rääkides sellest, mille põhjal hinnata uue valitsuse kliimapoliitika edukust, tõi Kiisler välja selle ennustatavuse ja vastutuse selguse.

"Kõige tähtsam on ja seda on ka ettevõtjad rõhutanud, et oleks arusaadavus ja ettemääratavus, kuhu me teel oleme, et oleks ka selge vastutus. Kuigi on öeldud, et kliimaküsimus on selge prioriteet, siis see oli ära jagatud mitme ministeeriumi vahel – aga nüüd on selge vastutaja, kellelt me kõik ootame tulemusi," rääkis Kiisler. "Kui meie ettevõtjad saavad sellega kindla investeerimiskeskkonna, saavad aru, kui meie õigusruum, kuhu meie seadusruum lähevad – kui see saavutatakse, siis on see samm olnud positiivne."

Sisulist tegevust võivad siiski ohustama hakata uue struktuuri loomisega kaasnevad administratiivsed ümberkorraldused, tõdes Kiisler: "Kui jääb selline segane värk, mida on karta, kui samal ajal tehakse struktuurimuudatusi, samal ajal tahetakse ka kärpida, samal ajal tahetakse teha väga palju sisulisi seadusemuudatusi, siis see mure on, et kui hästi selle kõigega toime tullakse."

Hinnates uue koalitsioonilepingu keskkonnateemasid, leidis Kiisler, et leping on ebaühtlane: "Koalitsioonileping on ebaühtlane. Mõned asjad on väga konkreetsed – näiteks on seal kirjas, et juba septembris tullakse välja uue metsaseadusega. Mis seal olema hakkab, ma täpselt aru ei saa, aga see on väga konkreetne lubadus. Aga samal ajal, kui räägitakse keskkonnatasudest, mis on väga olulised, kuidas mõjutatakse ringmajandust -  siis seal on hästi palju udu. Nii et kohati on väga konkreetsed asjad ja kohati on väga ebamäärane – just see sama asi , et kui ma oleksin selles sektoris tegev, siis ma ei saaks aru, mis juhtuma hakkab ja see on halb."

Kiisler avaldas ka lootust, et riigikogu võtab metsanduse arengukava vastu ning sellega seoses kritiseeris ta eelmise valitsuse keskkonnaministri Madis Kallase tegevust.

"Kahetsusväärne on, kuidas eelmine keskkonnaminister Madis Kallas hakkas isiklikult oma käega sinna mingeid väikseid muudatusi sisse viima, lasi õhku selle protsessi. Ja ma loodan, et pöördutakse tagasi selle algse kokkuleppe juurde ja see nüüd vastu võetakse, sest sellele oli juba üle-välja-kokkulepe olemas. Ta oma käitumisega rikkus ära selle tookord. Ma arvan, et nüüd võtavad ehk vastu."

Esmaspäeval ametisse astunud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus korraldab ümber seniste ministeeriumite töö, muuhulgas luuakse keskkonnaministeeriumi baasil kliima ja elukeskkonnaministeerium, millega liituvad struktuuriüksused majandusministeeriumist.