"Palun teil olla tähelepanelik, kui teie ette tuuakse seadus, mis on nagu tühi pildiraam ja valitsus või ametnik võib sinna sisse pista ükskõik mis pildi. See pole seadus, see on jama ja seda ei peaks läbi laskma," ütles Madise riigikogule. "Kliimakaitse valdkond paraku näib olevat üks asjakohastest halbadest näidetest."

Madise märkis, et põhiseadus nõuab selgelt üheaegselt nii keskkonna kaitsmist kui ka selleks vajalike reeglite õiglast ja mõistlikku jõustamist.

Madise sõnul on õiguskantsleri poole pöördunud kliimaküsimustes nii ettevõtjad kui ka looduskaitsjad, kuna seadus paljudel juhtudel nende küsimustele ei vasta.

"Eesti on võtnud endale tähtajalisi kohustusi seoses looduse ja kliima kaitsega. Muuseas võtnud kohustuse saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus," ütles Madise. Madise märkis, et kliimaga seotuna on võetud kohustusi ka aastateks 2030, 2035, 2040, 2045 ja 2055.

Kõige lähemad tähtajad on seega vähem kui seitsme aasta kaugusel ning kohustuste täitmine eeldab muudatusi tööstuses, kaevandamises, energeetikas, transpordis ja veel mitmes valdkonnas.

"Paraku nendes seadustes, mis valdkondade elu korraldavad, ei ole võetud kohustustest enamasti märkigi," ütles Madise. "Ohuks on see, et ühel hetkel, kui need tähtajad on väga lähedal, võidakse avastada, et nüüd tuleb midagi teha. Siis ollakse silmitsi olukorraga, kus pahandus on suur, kohtuvaidlusi palju ja võimalik, et tuleb maksta niigi pingelisest eelarvest väga kopsakaid hüvitisi," sõnas ta.

Madise märkis, et vajalikeks ümberkorraldusteks peab jääma piisav aeg. "Mõnes valdkonnas, näiteks kaevandamises, võibki olla see aeg viis kuni seitse aastat ja selliseid valdkondi on veel. Mõistlikkus ja õiglus tähendab ka eluterveid erandeid," rääkis ta. Madise sõnul tähendab see, et need tuleb selgeks vaielda nii riigikogus kui ka Euroopa Liidus.

Madise märkis, et juba eelmise riigikogu koosseisu ajal pöördusid tema poole ettevõtjad, kel soovitati lähtuda oma tegevuse planeerimisel arengukavadest, mitte seadustest.

Arengukavades ja koalitsioonilepingutes sätestatu aga ühtegi õigust ega kohustust kaasa ei too. "Arengukava vastuvõtmisest ei hakka kulgema muudatustega kohanemise aeg," sõnas Madise.

Investeerimiskindlust vajavad ka linnad ja vallad, et arvestada, kas kohapeal tegutsevad paljudele tööd andvad ettevõtted peavad panema uksed kinni või näiteks kui palju kinnisvara on omavalitsusel vaja remontida, ütles Madise.

Riigikogu peab vaidlema läbi põlevkivi kaevandamise tuleviku

Madise sõnul ei pea seaduses kirjeldama detailseid üksikasju, vaid vastama põhiküsimustele. "Kui seda seal pole, pole seadusel ka kindlat põhiseaduspärast mõtet. Jutud, et kriisi korral nii ei saa, tuleks jätta tähelepanuta. Just kriisi korral on oluline, et on täpselt läbi mõeldud, mida täpselt tohib teha. See on väga vajalik," ütles Madise.

"Kui soovitakse näiteks põlevkivi kaevandamist piirata, saab seda teha ainult riigikogu, nähes ette vastavad muudatused maapõueseaduses," sõnas Madise.

Kehtiva maapõueseaduse järgi võib põlevkivi kaevandada nii praegu kui ka peale aastat 2050. Põlevkivi kaevandamise tuleviku üle peab otsustama riigikogu ning tegema seda, nagu põhiseadus ette näeb, maapõueseaduses, mitte mõnes arengukavas, ütles Madise.

"Mõistagi, kui riigikogus poliitiline tahe muutub, saab seniseid otsuseid muuta," ütles ta.

Madise hoiatas, et kui koalitsioonikõnelustel on räägitud kliimaseadusest, siis kliimaga tegelemine kobarseadusena ei ole kiire ega läbipaistev.

Kobarseadustega on mure, et kui presidendi hinnangul on mõni põhiseaduse vastane, siis ei võeta ka ülejäänuid vastu, märkis Madise. "Seetõttu soovitan alati pigem võtta ette konkreetsed tükid, muuta seadusi ükshaaval, rahulikult arutada need läbi," ütles ta. "Kui mõni ulatuslikke muudatusi ettenägev norm jõuab ka põhiseaduse järelevalveks riigikohtusse, on ka see täiesti normaalne riigielu käik."