Sikkuti nõusolekuta jäänud kaevanduse alajaam sai Michalilt ehitusloa
Varakevadel põrkas VKG uue põlevkivikaevanduse rajamisel toonase majandus- ja taristuministri Riina Sikkuti vastuseisule, kes ei kooskõlastanud kaevanduse tööks vajaliku alajaama ehitamist. Uue valitsuse värskelt kliimaministrilt Kristen Michalilt vajalik luba siiski tuli ja see takistus kaevanduse rajamisel on kõrvaldatud.
Põhjendusega, et rohepöörde käigus pole mõttekas uusi põlevkivikaevandusi avada, teatas toonane majandus- ja taristuminister Riina Sikkut märtsikuus, et ta ei anna Uus-Kiviõli kaevanduse alajaama ehitamiseks Eleringile vajalikku kooskõlastust. Arendajatele oli see ootamatu, sest alajaama rajamata kaevandust avada ei saa.
Uute põlevkivikaevanduste avamist välistav punkt läks sisse ka koalitsioonileppesse. Viidates sellele, et Uus-Kiviõli põlevkivikaevandust arendavatele VKG-le ja Enefit Powerile on väljastatud kaeveluba, nüüdne kliimaminister Kristen Michal puuduoleva kooskõlastuse siiski andis. Ministri sõnul on oluline riiklikul tasandil paika panna põlevkivitööstusest väljumise ajaraamid.
"Koalitsioon tahab põlevkivikaevandamisele panna konkreetsed tähtajad ja seda me teeme kliimaseadusega, mis on n-ö katusseadus. Enne seda, ilmselt selleks sügiseks tuleb riigikokku maapõueseaduse uus versioon, siis saab debateerida, mis aastani saab üldse põlevkivi kasutada," rääkis Michal, kelle sõnul näeb neljapäeval kinnitatud valitsuse tööplaan maapõueseaduse riigikokku jõudmise tähtajaks oktoobrikuu.
Enefit Power on öelnud, et neil lähema kümne aasta jooksul Uus-Kiviõlist põlevkivi vaja ei lähe, sest praegu piisab Narva karjääri ja Estonia kaevanduse varudest.

VKG soovib esimesed tonnid tooret Uus-Kiviõlist maa peale tuua juba 2025. aastal, sest nende Ojamaa kaevanduse ressursid hakkavad lõppema. Hoolimata kooskõlastuse venimisest, loodetakse uus kaevandus kahe aasta pärast avada.
"Kooskõlastus, mis tavaliselt ei tohiks aega võtta rohkem kui 30 päeva, venis nüüd kuue kuu peale, aga eks ettevõtja peab töötama neis oludes, mis meil on. Hea on see, et Elering saab nüüd töödega edasi minna, algatada riigihanked ehk pingutame, et ajaraamidesse mahtuda," rääkis VKG juht Ahti Asmann.
"Ma loodan siiralt, et poliitilise maiguga trall selle teema ümber on otsas. Kahetsusväärselt on mul tunne, et meie ettevõte jäi erinevate tugevate poliitiliste võitluste vahele. Õnneks on nii ettevõte, riigiametnikud kui ka minister käitunud vastavalt Eesti seadustele ja regulatsioonidele ning teinud kõike korrektselt, säästva majanduse printsiipe arvestades. Ega siin muud variante polnudki, kui protsessiga edasi liikuda," lisas Asmann.
VKG investeerib Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse rajamisse umbes 100 miljonit eurot. Praeguseks on Lüganuse valda Rääsa külla ehitatud kaevandusvete kogumiseks kaks settebasseini ja osaliselt on valminud juurdepääsuteed. Tulevase maa alla mineku kaldtee kohale on paigaldatud ajutine alajaam.
Uus-Kiviõli kaevevälja pindala on 6251 hektarit. Aktiivset põlevkivivaru on seal üle 207 miljoni tonni, millest 138,4 miljonit tonni kuulub Enefit Powerile ja 69,2 miljonit tonni VKG-le.

Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"