Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kinnitas teisipäeval Armeenia parlamendi ees, et Armeenia Vabariik tunnistab Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust. Pašinjan kutsus üles sõlmima Aserbaidžaaniga rahuleping. Vastutasuks peaks Aserbaidžaan tunnistama Armeenia praeguseid piire, mis pandi paika Nõukogude Liidu poolt, vahendas Politico.

Sisuliselt tähendab Armeenia peaministri teade, et Armeenia tunnistab vaidlusalust Mägi-Karabahhi piirkonda Aserbaidžaani osana. Armeenia ja Aserbaidžaan pidasid Mägi-Karabahhi ja seda ümbritseva ala üle maha kaks sõda. Nendest esimese võitis 1990ndatel Armeenia, kuid teise sõja 2020. aastal Aserbaidžaan. Enne esimest sõda asus Mägi-Karabahhis aserite ja armeenlaste segaasustus, kuid seal elavad praegu põhiliselt armeenlased. Nii Armeenia kui ka Aserbaidžaani jaoks on tegu ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtsa piirkonnaga.

Kuigi Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahel on tugevad sidemed, siis pole isegi Armeenia valitsus kunagi tunnistanud Mägi-Karabahhi iseseisva riigina.

Politico meenutas, et Nikol Pašinjan pidi eelmise aasta septembris eitama, et on valmis tunnistama Aserbaidžaani rahvusvaheliselt tunnustatud piire. Pašinjani tollane teade järgnes suurprotestidele pealinnas Jerevanis, mille raames süüdistati Pašinjani Karabahhi armeenlaste hülgamises.

Üks Politicoga suhelnud Aserbaidžaani ametiisik kinnitas, et Bakuu tervitab Pašinjani kommentaare. Lisaks sellele loodab Aserbaidžaan, et Nikol Pašinjan on valmis kirjutama alla kokkuleppele, mille kohaselt viib Armeenia oma väed Mähi-Karabahhist välja. Armeenia eitab sõjalist kohalolu Mägi-Karabahhis ning on korduvalt rõhutanud, et sealsetel armeenlastel on õigus ennast kaitsta.

Mägi-Karabahhi riigiministri (ehk sisuliselt peaministri) nõunik Artak Beglarjan samas rõhutas, et Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ei peaks Mägi-Karabahhi armeenlaste julgeolekut ja õiguseid kahjustama. Nende õiguste hulka kuulub Beglarjani sõnul õigus määratleda ise oma poliitiline tulevik ning Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust peaks tunnistama ainult koos iseseisva Mägi-Karabahhi riigiga. Karabahhi võimud on korduvalt hoiatanud, et juhul kui Aserbaidžaani valitsus võtab Mägi-Karabahhi üle, siis on sealsed armeenlased sunnitud piirkonnast lahkuma.

Armeenia peaministri Nikol Pašinjani sõnul saab Mägi-Karabahhi tuleviku üle pidada alles siis kõnelusi kui nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan tunnistavad, et tegu on seadusliku Aserbaidžaani territooriumiga. Sellest keeldumine eelnevate aastakümnete jooksul on Pašinjani sõnul tähendanud, et "oleme petnud end, Armeenia rahvast ja Mägi-Karabahhi inimesi".

Mõlemad riigid lubasid ka eelmise aasta oktoobris Euroopa Liidu ja Prantsusmaa vahendatud kõnelustel, et austavad teineteise territoriaalset terviklikkust, kuid kahe riigi omavahelised kõnelused pole sestsaadik edenenud.

Euroopa Liit saatis eelmise aasta lõpus Armeeniasse piiripingete leevendamiseks enda missiooni koos 40 vaatlejaga. Euroopa Liidu missiooni juhi Markus Ritteri sõnul kardavad paljud armeenlased, et Aserbaidžaan korraldab kevadise pealetungi Armeenia peale ning kui see ei juhtu, siis on Euroopa Liidu missioon edukas. Mõlema riigi vahel on alates 2020. aasta sõjast püsinud üleval pinged ning on toimunud ka tulevahetusi.