Vändra gümnaasiumi direktor Marget Privits rääkis ERR-ile, et plaan tõsta koolikohustuse piiri nii, et üheksas klass ei jääks noorele alampiiriks, vaid sellele lisanduks kindlasti kutse- või keskharidus, tekitab küsimuse, mida teevad need lapsed, kellel on hariduslik erivajadus (HEV).

"HEV-lapsi on ju palju, aga neile mõeldud erialasid on kutseharidussüsteemis vähe, saadki õppida ühe käe sõrmedel loetud erialasid. Neil, kelle võimekus lõpeb seitsmenda klassiga, on sealtmaalt edasi võimalik ainult ametit õppida, aga see õpe on ainult aasta ja natuke peale ning siis nad ei ole veel ju täisealised," tõi ta välja. "Pean tunnistama, et selle muudatuse kasutegur jääb mulle esialgu hoomamata."

Lisaks tõi Privits välja, et need mitu tuhat last, kes igal aastal haridussüsteemist välja kukuvad, teevad seda põhjustel, mis kerkivad esile palju nooremana kui 17-18-aastaselt. Üheksas klass jääb pooleli vähestel, enamasti tekivad probleemid kolmandas kooliastmes ehk seitsmendast üheksanda klassini.

"Valdavalt on seal taga pere sotsiaalsed probleemid, sealt edasi vaimsed probleemid, puudumised ja igasugu muu riskikäitumine. See on muster, mis on omavalitsuste inimestele, lastekaitsjatele ja sotsiaaltöötajatele üsna tuttav," tõdes koolijuht ja lisas, et tuge vajaksid koolid ja pered juba hoopis nooremate laste puhul.

Tema sõnul ei saa keskharidust niisama kohustuslikuks teha, sest kuhu jäävad need, kellel puudub selleks vaimne võimekus - HEV-laste osakaal kasvab aastast aastasse.

Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall ütles, et ei näe muudatusel mõtet, sest kui meil on praegu hariduse omandamine kohustuslik põhikooli lõpuni ja 17. eluaastani, siis selle vanuse tõstmine 18. eluaastani olukorda ei lahenda. Tema hinnangul ei peaks gümnaasiumisse nii palju õpilasi minema ja selle asemel peaks kaaluma kutsehariduse omandamist.

"Need, kes ei tule kooli, ei tule ikka. Lapsepõlve ei saa pikendada lõpmatuseni. Need, kes põhikooli lõpetavad, lõpetavad väga hästi ja on motiveeritud. Nendega, kellel on probleeme, tuleb tegelda, aga massiline gümnaasiumi minek ja seal hoidmine on väga kallis ja on see nüüd mõttekas? Võib-olla siiski oleks vajalik nad hoopis kutseharidusse suunata," sõnas Pall.

Ka Pall leidis, et probleemid on hoopis mujal kui kohustuslikus koolieas. Kui teadmistes tekivad lüngad, siis mida pikemaks need lähevad, seda raskem on järjele saada.

"Võib-olla kõlab see liiga karmilt, aga õppimine ongi väga raske töö, see ongi meie noorte töö. Me ei saa kogu aeg öelda, kui raske on, vaid peame pingutama. Lapse arengu üks osa on ka pingutamine, õppimine ei saa tulla ainult mängides. Kui kõik osapooled panustavad, saab sellest ka asja. Kellele on raske, nende probleeme tuleb lahendada, aga ainult vanusepiiri tõstmine ei vii väga kuskile," lausus Kristiine gümnaasiumi direktor.

Kumbki koolijuht ei pidanud usutavaks loodava koalitsiooni hinnangut, et muudatus ei too haridussüsteemile kaasa lisakulusid.

Privits märkis, et õpilaste koolist väljakukkumisega ei peaks üldse tegelema, kui suuta neid lapsi juba varasemates klassides õppimisprotsessis sees hoida. Sellist inimressurssi ei ole aga ei koolides ega omavalitsustes ning hätta jääb ka lastekaitse.

Palli sõnul ei mõista ta, mida selle all mõeldakse, et muudatusega kulusid ei kaasne. "Iga asjaga kaasneb lisakulu," lausus ta.

Pall lisas, et need, kes otsuseid teevad, ei ole sageli kursis, mis tegelikult koolis toimub ehk praktilise reaalse poolega ning seda on ka praegu näha.

"Meile peaksid olema tähtsad targad lapsed, kes saavad ilusti hakkama, aga kuidas seda saavutada, selleks peab olema plaan süsteemselt paigas. Üksikute detailide või probleemide lahendamine ei lahenda tervikprobleemi, siin on väga palju suuri muresid," võttis Pall teema kokku.

Kutsekoolid tahaksid 24. eluaastani kestvat koolikohustust

Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus tuletas meelde, et Eesti kutseõppe edendamise ühing edastas juba 2017. aastal riigikogule seisukoha, et Eesti võiks otsustada, et 24. eluaastaks on igal inimesel kutse. Samal arvamusel ollakse ühingus tema kinnitusel senini.

"On ju uhke, kui Eestis ei oleks kutseta ja hariduseta inimesi, olgu see ülikooli-, kutsekooli- või rakendusliku kõrgkooli haridus. Seda otsust, et 18. eluaastani kohustuslik haridus tuleb, ma küll tervitan, aga olen teistpidi kõhevil. Kui üks aasta juurde tuleb, kui see on kutsekoolis õppimise aasta, tekivad kindlasti ressursiküsimused. Kutseharidus on suhteliselt samas seisus nagu kõrgharidus – vaba raha ei ole," tõdes ta.

Ka Loodus ütles, et muudatus suurendaks haridussüsteemi rahavajadust. Kui koolidesse lisanduks näiteks tuhat haridusest välja kukkunud õpilast, tähendaks see vajadust luua uusi gruppe, kuid tarvis oleks ka uusi õpetajaid ja õppevahendeid.

"See on ikkagi reaalne kulu," lausus Loodus, kelle sõnul on lisarahastus sel juhul vältimatu.

Räägitud on ka sellest, et kutsekoolides vabu kohti jätkub ning Loodus ütles, et põhimõtteliselt on see õige, kuid kunagi ei tea, mis aastal kui palju õpilasi neile tuleb. Sellel aastal on kutsekoolid natuke paremas seisus kui eelmisel aastal, sest lahkuv valitsus on kutseharidusele raha juurde andnud, kuid Looduse sõnul on kutsekoolid siiski kogu aeg laveerinud piiril, kuidas ots otsaga kokku tulla.

Plaan on ilus, aga kindlasti mitte odav

"Oleme ministeeriumile teinud pöördumisi, et iga järgmine kokkuhoitud samm kooli ülalpidamises tähendab vähemat raha õpetajatele, õppekvaliteet hakkab kannatama, kui ressursse ei ole. Liina Kersna peaks seda hästi teadma, oleme korduvalt sellest rääkinud," lisas kutsekooli juht.

Seega on plaan kohustuslikku kooliskäimise iga tõsta Looduse hinnangul õiges suunas liikumine, kuid ilma kaasneva rahastuseta ei ole see mõeldav.

Ka Tallinna teeninduskooli direktori Meeli Kaldma sõnul on puudu vahenditest. "See nõuab kahte suurt lisaressurssi. Üks on muidugi õpetajad, keda meil praegu kohe niimoodi varnast võtta ei ole. Ja teine pool on ka rahaline ressurss. Ütleme, et kui maja on suur, majja mahuks kaheksa rühma veel ära /.../, aga siis on ka rahaline ressurss, keegi peab nad ära ka õpetama," rääkis Kaldma.

Lisaks vajavad Looduse sõnul läbimõtlemist mitmed plaani rakendamisega seotud nüansid.

"Hakkame sellest peale, kust tuleb see jõud, mis need noored kooli toob. Kui ta lõpetab põhikooli ja istubki kodus, siis riik peab mõtlema, kuidas tagada seaduse täitmine. Kas seda teeb omavalitsus, noorsootöötajad, lastekaitsetöötajad? Teine murekoht on see, et kodus ei istu just kõige targemad õpilased ja kui me nad kooli saame, siis nende püsimine, et nad ka õpiksid, on päris raske," lisas Loodus.

Temagi tõi välja mure, et kui kooli tulevad elu hammasrataste vahele jäänud lapsed, kelle hulgas on kindlasti ka haridusliku erivajadusega õpilasi, on tarvis ka tugipersonali, et suuta neid koolis hoida.

"See on natuke rohkem kui lihtsalt näpunips," sõnas Loodus ja võttis kokku, et plaan on ilus, aga selle teostamine keeruline, kindlasti mitte odav ning ei toimu võluväel.

Ka Meeli Kaldma sõnul tuleb selgitada, kuidas tegeleda nende noortega, kes tulevikus tuleksid õppima vaid kohustuse tõttu.

"Praegu ma mõne kolleegiga konsulteerisin, nad ütlesid, et nüüd hakkab neid niinimetatud surnud hingi olema. Siis on meie küsimus, kes teeb nendega koostööd ja otsib neid üles, kes meile kooli ei tule, sest kooliõpetajale veel panna seda koormust on suhteliselt raske," ütles Kaldma.

Loodava valitsuskoalitsiooni plaani kohaselt hakkaks 18. eluaastani kohustuslik haridus kehtima järgmisest aastast ehk puudutaks juba neid, kes 2024. aastal 9. klassi lähevad.

Valitsuse eesmärk on see, et kõik inimesed õpiks vähemalt mingi kutse ning koalitsioonikõnelustel osalejate nägemuses muudatus lisakulutusi haridussüsteemile ei tähendaks, sest kutsekoolides on rohkem mahtu õpetada, kui seda praegu tehakse.

Haridustee pikendamise plaan on haridusministeeriumil olnud juba ka varem, näiteks 2001. ja 2008. aastal, kuid siiski jäänud teostamata, rääkis haridusminister Tõnis Lukas.

"See rõhk on paljuski olnud üldharidussüsteemil, siis kohalikud omavalitsused ei ole tahtnud täiendavad kohustusi võtta ilma lisarahata ja ei ole ka teised ministeeriumid pidanud võib-olla õigeks nii pikalt inimeste elu ette kujundamist," selgitas minister.

Selleks, et uus süsteem täidaks eesmärki, peavad Eesti kutseõppe edendamise ühingu juhi Triin Laasi-Õige sõnul juba põhikoolis kutsealased koolitused muutuma kohustuslikuks, et noored oskaksid edasisi valikuid teha.

"See tähendab seda, et see noor inimene saab iseenda kohta uusi teadmisi. Mis on see, mis mulle meeldib, milles ma olen hea./.../ Sest kui ma ei ole kokku puutunud töö tegemisega ja ma pean põhikooli lõpus valima, siis see valik võib väga lihtsasti tugineda valedele alustele," ütles Laasi-Õige.