Kirjanike liidu üldkogul toimunud hääletusel pooldas 47 liidu liiget bareljeefi eemaldamist, 97 oli vastu ja 45 oli erapooletud.

Kirjanike liidu üldkogu järel ütles liidu esimees Tiit Aleksejev, et oluline moment on see, et eesti nõukogude kirjanike liit oligi sügavalt kollaboreerunud organisatsioon, kes tegi nõukogude võimuga koostööd. "Seal oli ausaid inimesi ka, aga organisatsioon oli punane. Praegu see bareljeef on osa selle maja ajaloost ja selle maja ajalugu on punane, aga see ei tähenda et praegused kirjanikud seda meelsust jagaksid," rääkis Aleksejev ERR-ile.

Dispuudi bareljeefi ümber lõpetab sõja lõpp Ukrainas, sõnas Aleksejev. "Kui me saame üle hirmust mineviku ja tuleviku ees," sõnas ta.

Bareljeefi eemaldamist taotlenud kirjanike eestkõneleja Mait Vaik ütles, et tal on kahju, et Smuuli bareljeef seinale jääb. "Tegemist on stalinistiga, kes represseeris oma kolleege, ja küüditajaga. Sellise inimese bareljeef ei peaks olema kirjanike maja seinal või üldse südalinnas," sõnas Vaik.

Vaigule on Smuuli bareljeefi teema on olnud aktuaalne 1992. aastast. "Kui ilmusid nüüd ka esimesed tõendid, et Smuul oli küüditaja, siis ma lülitusin sellesse teemasse aktiivselt," lausus ta.

Kirjanik Arvo Valton, kes küüditati koos perekonnaga 1949. aastal, ütles, et küüditajad olid vene sõdurid ja nimekirjad olid koostatud kohalike partorgide poolt. "Neid, kes olid küüditamiste juures manukateks või üleskirjutajateks, ei saanud küüditajateks nimetada," lausus Valton. "Bareljeef - kas teda on või ei ole... Austria kirjanik Robert Musil on öelnud, et kõigil monumentidel on ühine tunnus, et keegi ei pane neid tähele," sõnas Valton.

Dokument: Smuul võttis osa küüditamisest

Reedel kogunes kirjanike liidu üldkogu, kus ühe punktina päevakorras tuli hääletusele kirjanik Juhan Smuuli bareljeefi eemaldamine kirjanike maja seinalt. Eesti Ekspress avaldas teisipäeval ajaloolise dokumendi, mis tõendab Smuuli ja kirjanik Debora Vaarandi osalemist ühes küüditamise juhtumis 1949. aastal.

Smuuli bareljeefi mahavõtmist hakkas osa liidu liikmeid taotlema aga juba mitu kuud varem.

Smuulile kui kirjanike liidu pikaaegsele juhile püstitati bareljeef peale tema surma 1971. aastal. Bareljeef kuulub Harju tänav 1 korteriühistule, mille liige on ka MTÜ Eesti Kirjanike Liit. Kui liit oleks otsustanud kuju eemaldada, siis oleks neil tulnud pidada sel teemal läbirääkimisi ka ühistuga.

Teisipäeval kirjutas Eesti Ekspress, et kahtlused, et kirjanik Juhan Smuul ei kirjutanud üksnes ülistuslaule Stalinile, vaid võttis osa küüditamisest, on leidnud tõestust rahvusarhiivis säilinud dokumendi näol.

Nimelt on rahvusarhiivis säilinud Kõue vallas küüditamise ohvritelt konfiskeeritud vara nimestikud (LVMA.3HA, n 1, s 377), neist ühel, 25. märtsil koostatud nimestikul seisab, et komisjon, kuhu kuulusid Debora Vaarandi ja Juhan Smuul, "kirjutas üles vara, mis kuulub Saadi, Elmar Jaani p. ja mis asub Harjumaa maakond, Kõue vald, Ardu külanõukogu, Jõepere talus", viitas ajaleht. Nimestikus on elumaja, hooned ja muu vara, akti lõpus on Smuuli ja Vaarandi allkirjad.