Vitsur rääkis "Vikerhommikus" valitsuse kavandatavat maksupaketti kommenteerides, et vastus küsimusele, kas see teeb Eesti rahanduse korda, sõltub korras oleva rahanduse definitsioonist.

"Kui korras olev [rahandus] on tasakaalus eelarve, siis maksutõusudega saab seda teha küll korda. Kui 22 protsendi käibemaksuga ei saa korda, paneme 24, nagu siin kurjad keeled räägivad, et oli kavas suurem käibemaksutõus. Nii et saab küll, aga mis sotsiaalmajanduslikult juhtub, seda on raskem ennustada, sest ettevõtted kindlasti kaotavad seeläbi, et nõudlus kahaneb ja inimesed kaotavad seeläbi, et hinnad tõusevad kõrgemaks ja inflatsioon taastub mingil määral," selgitas ta.

Vitsuri sõnul ei peaks eelarvetasakaal olema eesmärk omaette, sest mujal riikides vaadatakse laiema pilguga, mida see sotsiaalmajanduslikult, ettevõtetele ja inimestele.

Vitsur lisas, et Eesti alustas hästi lihtsa majandusmudeliga - eranditeta, ühetaolise, stabiilsega, kus eeldati, et majandusse pole vaja sekkuda, las turg paneb ise asjad paika. Iseseisvuse alguses oligi see õige, sest me ei osanud 1990-ndatel ise midagi teha.

"Aga tegelikult meil oleks ammu olnud aeg õppida, miks ikka taanlased või soomlased ja rootslased, kes teevad igasuguseid vigureid majanduses, mitte vigureid, aga igasuguseid otsuseid ja igasuguseid erandeid, arenevad kiiresti, on õnnelikumad. Ja olid õnnelikumad ka siis, kui nende SKT inimese kohta oli selline, nagu meil praegu on," ütles ta.

Ideed hakata pankade kasumit maksustama peab Vitsur halvaks. Tema sõnul on lausa ogar, et kui keegi hakkab kuskil kasumit teenima, hakata kohe selle järel neid maksustama.

"Põhimõtteliselt võiks Eestis ettevõtete ja kasumite maksustamine olla küll, aga Eesti kaotas selle 20 aastat tagasi ära ja siin me oleme. Me tahtsime lihtsalt jätta etttevõtetele raha, et nad saaksid investeerida, ja nüüd tehakse ettepanek see raha ära võtta, et saaks investeerida," ütles Vitsur.

Majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamine ehk maksutõus üheksalt protsendilt 22 protsendini suretab hotellide esindajate hinnangul turismi. Vitsur märkis, et päris välja ei sureta, seda ei suutnud isegi covid, kuid kindlasti Eesti hotellinduse ja turismi konkurentsivõime võrreldes naabritega väheneb.

Ta tõi näite, et Eesti inimesed sõidavad Tenerifele ja elavad seal õnnelikult. Hispaanias on aga põhitoiduainete käibemaks viis protsenti.

"On ju elu lill, soe ka pealegi," tõdes ta.

Ilmselt euribor enam palju ei tõuse

Eelmise reede seisuga on kuue kuu euribor 3,6 protsenti. Vitsur ütles, et ilmselt ei tõuse euribor enam väga palju, sellele võib lisanduda veel veerand või pool protsenti. Samas meenutas ta, et finantskriisieelsel ajal kõikus euribor ka ühe ja viie protsendi vahel ja praegune 3,6 protsenti ongi finantskriisieelne ajalooline keskmine.

Eesti inimestest 90 protsendil ei tee sissetulekute suurenemine tagasi seda, mis nad kaotasid möödunud ja ülemöödunud aastaga inflatsiooni tõttu. Sissetulekud ei kasva sedavõrd, et korvata inflatsiooni tekitatud kahju.

"Sellel aastal on ka inflatsiooni ju veel kõrge, kahe-kolme aasta inflatsioon on suurem kui sissetulekute kasv, nii et reaaltingimustest nad elavad halvemini kui kaks ja pool aastat tagasi," tõdes ta.

Eesti kõrge inflatsiooni põhjuste kohta ütles Vitsur, et Eesti oskas enne energiakriisi saada kõige odavamat energiat.

"Õngitsesime hetketurult kõige odavamalt ja meil olid ka kõik asjad seotud euriboriga ja see oli null. Kui võrdleme paljusid Euroopa riike, siis mõnes Euroopa riigis peaaegu üldse ei kasutatagi muutuva intressiga laenusid, näiteks Prantsusmaal on seal minimaalne osa. Seal on kogu aeg selline keskmine: kord on inimestele hea ja kord on pankadele hea, kuid riskid on maandatud," tõi ta välja.

Vitsur lisas, et Eestil tekkis kohe probleem, kui euribor tõusma hakkas ja kerkis nullilt kolme ja poole protsendini. Tema sõnul on Eesti üldse väga turumeelne riik - nii nagu turg kõigub, kõigume ka meie, meie sissetulekud ja meie meeleolu. Ka elektrit tarbisid inimesed börsihinna järgi. Enamikus riikides neid kõikumisi veidi maandatakse ja kasutatakse väga palju fikseeritud hindu.

"Sellest need meie inflatsioonikõikumised tulevadki," lausus ta.

Vitsur ei soovita inimestel nõudmiseni kontol hoida rohkem kui maksimaalselt kuue kuu elamisraha. Ülejäänu tuleks mõistlikumalt paigutada, lähtudes konkreetse inimese vajadustest.