Praegu pole veel selge, kas praegune president jätkab või mitte. Tahe tal selleks on, aga, nagu ikka, on parlamendis alanud poliitilised mängud, mis ei luba veel lõplikke otsuseid teha.

Kui Egils Levitsist sai teisel katsel Läti president, lubas ta kauaaegse ja hinnatud Euroopa Kohtu kohtunikuna Lätile veel rohkem õigusriiki, veel kvaliteetsemat seadusloomet.

"Minu ametiaja jooksul on muutunud kriminaalprotsess – ülemäära pikale venivad kohtuarutelud pole enam võimalikud. Eelmine kriminaalprotsessi läbiviimise kord andis advokaatidele palju võimalusi õigusemõistmist venitada. Nüüd ei saa seda enam teha," rääkis Levits ERR-ile.  

Erinevalt Eesti riigipeast on Läti presidendil õigus algatada seaduseelnõusid. Seda võimalust on Egils Levits ka üsna usinalt kasutanud.

"Olen seda õigust kasutanud poliitiliselt tundlike teemade puhul, näiteks algatasin seaduseelnõu Läti õigeusu kiriku kohta. Seost Läti õigeusu kiriku ja Moskva patriarhaadi vahel nüüd enam pole, sest Moskva kirik asus Ukraina sõjas Venemaa kui agressorriigi poolele. Olen ka algatanud seaduseelnõusid, mis tugevdavad lätilikkust ja läti keelt, näiteks ajalooliste piirkondade seadus. Olen püüdnud oma algatustega edasi arendada ka poliitilist kultuuri – parteide rahastamise kord on muutunud paremaks," sõnas Levits.

Egils Levits on presidendina Lätis ja mujal maailmas nähtav. Läti poliitikasuppi keedetakse parlamendis ja valitsuses, kuid Levits on osanud keerulistes olukordades sellest hoolimata oma sõna maksma panna. Lätis on ikka olnud nii, et presidendi sõnal on rohkem kaalu kui võimujaotuse põhjal eeldada võiks.

Populaarsed ja suurt tagasisidet on andnud Levitsi korraldatud arutelud ühiskonnale olulistel teemadel – igale lapsele arvuti, innovatsioon, ajalooõppe muutused koolides, tervishoid. Läti president on osalenud põhjalikult valitsuse moodustamises, kord nädalas annab ta peaministriga ühise pressikonverentsi.

"Presidendil on palju ülesandeid. Peamised neist on riigi kaitsevõime ja julgeoleku tugevdamine ning Läti huvide kaitsmine välismaal. Siin olen olnud väga aktiivne. Meil on peaministri kandidaadi määramine presidendi ülesanne ja valikut tehes saab riigipea määratleda ka teatud suuna uuele valitsusele," ütles Levits.

Pisut rohkem kui kuu aja eest oli Egils Levits Bakuus, kus kohtus Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga ja osales majandusfoorumil. Arvukate läänesuunaliste visiitide kõrval on oluline suhelda ka teiste riikide liidritega, leiab Levits.

"Euroopal ja lääneriikidel tervikuna on vaja dialoogi riikidega, mida nimetame nn globaalseks lõunaks. Näeme, et nendel maadel on oma seisukohad Venemaa ja Ukraina vahelise sõja kohta. Nii et see suhtlus on meile oluline. Arvestada tuleb ka seda, et Läti on 2025. aastal kandidaatriik ÜRO julgeolekunõukogu liikme kohale. Sealse valiku tegemisel on aga rohkem hääli mitte lääneriikidel, vaid just neil globaalse lõuna maadel," sõnas Levits.

Läti president leiab, et riigikeele kaitsel on lätlased Eestist ees. Suund viia kõik koolid üle lätikeelsele õppele võeti palju varem ja nüüd on saabunud Lätis elavail Venemaa kodanikel tõehetk – kas anda keeleeksam, et pikendada elamisluba või riigist lahkuda.

"Endiselt on need, kes toetavad Lätit kui demokraatlikku rahvusriiki, nagu põhiseaduses kirjas, meie inimesed. Sõltumata rahvusest ja sellest, millist keelt nad räägivad pereringis. Kuid on täiesti selge, et meie ühine keel, mida kasutame avalikus ruumis üksteisega suhtlemiseks, mitte kodus, on läti keel. Nõukogude kolonialismi jäänused on harjumuse tõttu veel meie ümber – teinekord kasutame avalikus suhtluses Venemaa riigikeelt. Leian, et täna pole see enam kohane. Kui keegi elab mingis teises riigis, mille kodanik ta pole, on loomulik, et elamisloa pikendamiseks tuleb osata selle maa keelt. Meenutan, et alates Brexitist on Rootsi välja saatnud mitu tuhat Suurbritannia kodanikku, kes ei ajanud korda vajalikke dokumente," rääkis Levits.

Balti riikide koostööd hindab Läti president maailmas ainulaadseks ja leiab, et meil on ühine hääl.

"Balti riikide koostöö on kogu Euroopa riikidest kõige tihedam. Teine riikide rühm on Beneluxi maad, kes teevad ka koostööd, kuid vähem. Samamoodi kolm riiki. Kuid meie ajame tõepoolest koos ühist asja ja see on muutnud igaüht meist tugevamaks," sõnas Levits.