Reformierakonna pärast valimisi toimunud toetuse langus on sel nädalal peatunud, Ligi sõnul ta peatumist veel ei eeldanud. "Natuke ratsionaalsust on juurde tulnud. Me ei ole head selgitajad olnud ja sõnastusi on vähemalt pealkirja tasemel ebaõnnestunud. Aga ei ole hullu, 24 protsenti on väga kõrge protsent, sellega tavaliselt võidetakse valimised, aga ega see seis meid õnnelikuks ei tee. Ega need otsused ka meid õnnelikuks ei tee, mis tuleb teha, " rääkis ta.

"Baasvalija ratsionaalsust on rohkem, kui vahel on arvatud. Maksutõus kui selline, mis ajab inimesed hulluks, vajab ratsionaalset põhjendust, võib-olla hakkab kohale jõudma, et meil on väga halb olukord rahandusega, väga halb," ütles Ligi.

Ligi sõnul tegeleti viimastel aastatel püsivate kulude suurendamisega püsivate tulude kasvuta. "Meil oli viimati nii hull olukord buumiajal 2006–2007, kui oli struktuurne puudujääk viis protsenti, pärast hindasime seda tagantjärele. Tegime lisaeelarveid ja panime raha kõrvale. Nüüd, kus on struktuurne arvestus ära unustatud, on puudujääk 3,5 protsenti vähemalt kogu selle kriiside varjus tehtud. Ei ole nendel kuludel olnud katet," ütles ta.

Kui toona viidi end halba olukorda teadmatusest, kuna ei osatud eelarveseisu hinnata, siis nüüd ei ole teadjaid kuulatud, märkis ta.

"Masu oli muidugi palju hullem olukord, tulime palju hullemast – kui ainult eelarverahandusest rääkida – oli hullem peidetud puudujääk, samas nominaalselt buumiajal oli justkui ülejääk. Nüüd oleme hindamises palju targemad, aga oleme hindamise peatanud. Toona oli olukorra parandamise samm üheksa protsenti SKP-st aastas, enne seda neli-viis protsenti. See, mis tookord tegime, oli tunduvalt suurem pingutus, tunduvalt suurem üksmeel," rääkis Ligi.

Küsimusele, kas Reformierakond saab end edasi nimetada ettevõtjate eest seisvaks erakonnaks, vastas Ligi, et ükski erakond ei tohiks end nimetada ühe huvigrupi eest seisjaks. "Alati tuleb end esitleda kui avalike huvide eest seisjat," märkis ta, lisades, et ettevõtlus on siiski olnud erakonnale tähtis.

Valitsused võitlevad keskpangale vastu

Ligi märkis, et aastate jooksul on toimunud ka ümberhindamised selles, mis majanduskasvu sisu on. "Majandus ise ei ole enam nii materjalimahukas. Majanduse struktuur on väga palju muutunud ja inimeste ootused tarbimisele ja heaolule on teistsugused," rääkis ta.

Elektri hinnatõusu laialdaselt kompenseerimine oli Ligi sõnul rumal ning universaalteenus oli tema sõnul räme sekkumine turgu.

"Sellega suurendati tarbimist, defitsiiti ja hüppeliselt köeti taga börsihinda. Sellised põhimõttelised vead tehti ka suhtumises, et kõik tulebki riigilt, riik määraks hindu, kompenseeriks hindu, nagu kõik oleksid hädas ja kõiki tuleb aidata. Selle tulemus oli inflatsiooni kiirenemine," rääkis ta.

Majanduskasvuga kasvavad nõudmised eelarvele, märkis Ligi. "Muutume küll majanduskasvuga jõukamaks, aga struktuurne defitsiit ei lähe majanduskasvust üle. Me peame selleks jätma midagi tegemata või midagi tegema. Tegemata jätta palgatõusud, kompensatsioonid, sel juhul ta parandab. Aga me oleme kütnud aga ise toetusi ja palgatõuse otse sinna, kui on niigi defitsiit ja inflatsioon," sõnas ta.

Keskpank võitleb samal ajal inflatsiooniga, aga valitsused võitlevad keskpangale vastu. "Meie kütame ühelt poolt ahju juurde, neil seal külmkamber püüab kogu aeg jahutada. See on kakofoonia majanduspoliitikas ja siin tuleb poliitikutel endale otsa vaadata. Kõik need järeleandmised, vorstikauplemised, väljapressimised. See on see, miks me oleme rahandusolukorras, kus peame erakordselt vastikuid otsuseid tegema, " rääkis Ligi.

Koalitsioonilepingus on palju jama

Koalitsiooni plaanitavad maksumuudatused viivad Ligi sõnul jätkusuutlikuma rahanduseni. "Rahanduse korrasolek on üks heaolu aluseid ja rahanduse korrasolekust oleme praegu tohutult kaugel," sõnas ta.

Koalitsioonilepingus on Ligi sõnul igasugu jama, mille poolt on keeruline hääletada ning seda seetõttu, et koalitsioonipartnerid panid puuduva kogemuse tõttu kirja asju, mida peavad oluliseks, kuid mida saavutada on keeruline.

Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa seisukohta, et alampalga tõusuta ei saa maksuküüru kaotada, peab Ligi rumaluseks.

"Läänemets on liiga roheline, et olla nii sõnakas. Erakonna juht võib olla ka algaja, aga elementaarsed asjad, ütlesin talle mitmel debatil, et ära aja seda alampalga tõusu, sina ei otsusta seda, ei hakka kunagi otsustama," ütles Ligi. "See on läbirääkimiste küsimus tööandjate ja töövõtjatega. Valitsus ei hakka alampalku määrama."

"Ei tule mingisugust valitsuse määratavat [alampalka]. Ei tule ka seda, et see oleks seotud muude rahaliste otsustega," sõnas ta.

"Loomulikul arutame seda tööandjatega, kas väga madalad palgad on väärikad ja kas see argument kaalub üles viimase otsa töötajate töökoha kaotamise riskid. Tuleb vaadata tööandjate maksmisvõimet ja sellega ei tohi vehkida," ütles Ligi.

Ligi ütles, et Euroopa Parlamendi valimistel ta kandideerima ei lähe. Ta lisas, et tema soov on töötada Eestis ja näeb enda rolli riigikogus argumenteerija ja nõuandjana.