Uue võimuliidu koalitsioonileppesse on kirjutatud eesmärk tõsta järgmiste aastatega alampalka 60 protsendini mediaanpalgast. Läänemets märkis, et maksutõusu mõju oleks saanud ka teisiti leevendada, kuid see oleks tähendanud täiendavat kulu riigieelarves.

"Võib näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõsta oluliselt rohkem kui 700 euroni. Me peame aru saama, et see maksaks veel 200 kuni 300 miljonit eurot miinust riigieelarvele," ütles ta.

Läänemetsa hinnangul on alampalga tõus asi, mida ka iga ettevõtja peaks hindama.

"Meie poolt välja käidud alampalk on selline, mida iga enesest lugu pidav ettevõtja peaks hindama – esiteks lükkab see majandust suurema lisandväärtuse poole. Teiseks riigieelarvele on see tulu, mitte kulu. Kolmandaks mõjutab see pensionide kasvu. Ja mis kõige olulisem – tänases Eestis inimene, kes teeb täiskohaga tööd, ei tohiks saada alla 1000-eurost palka," lausus Läänemets.

Läänemets nõustus, et paljud väikeettevõtted võivad kõrgema alampalga puhul olla sunnitud koondama töökohti, mille väärtus pole nii suur majanduslikult, kuid on suur sellel kohal töötaja jaoks.

"Sellel on kindlasti väikestele ettevõtetele mõju, aga me leppisime (võimuliidus) veel asju kokku – Euroopa Liidu vahendid, mis on ainult ettevõtluse arendamiseks, summas ligi 300 miljonit eurot, see läheb ainult maapiirkondadesse, nendele samadele ettevõtetele. Jah, mõni töökoht võib rohkem mõjutatud saada, aga lõppkokkuvõttes, kui me teame, et meil on nagunii elanikkonna vananemine ees, siis tuleb see tulevikus nagunii. Meil ei ole ühtki põhjust oodata kauem. Eesti majanduse edu ei saa põhineda odaval tööjõul. See aeg peaks läbi olema. See peaks kõigi soov olema, et meie majandus põhineb kõrgel lisandväärtusel," rääkis Läänemets.

Automaksu, mis samuti mõjutab rohkem maapiirkondades elavaid inimesi, kel tavapäraselt on väiksem sissetulek kui linnaelanikel, kohta märkis Läänemets, et palju sõltub sellest, kuidas see maks üles ehitatakse.

"Aga kui me automaksu kehtestame, peame arvestama, et auto on sundolukord eriti neile, kes elavad maapiirkondades. /.../ Aga see ei ole ainuke võimalus. On võimalus ka ühistransporti oluliselt rohkem panustada. Oleme kokku leppinud, et teeme liikuvusreformi, mis peaks puudutama rohkem neid inimesi, kes maapiirkondades elavad," lausus ta.

Läänemetsa leidis, et ka hajaasustuses on võimalik elanikele piisavalt ühistransporditeenust pakkuda.

"Mina arvan, et on. Ma loodab, et liikuvusreform tuleb. Et kui sa pead autost loobuma, hakkab rohkem busse sõitma või sul on mingi muu paindlik viis liikumiseks," ütles ta.

Läänemetsa sõnul tähendab ka omavalitsustele plaanitav suurem vabadus kohalikke makse kehtestada võimalust inimesi rohkem ühistransporti suunata. Tallinna puhul nimetas ta ummikumaksu.

"Selle pärast, et nügida inimesi ühistranspordi pole, sealt (ummikumaksust) laekuva raha saad sa ühistransporti panna, saad paremad ühendused naaberomavalitsustega," märkis ta.