Alampalga tõstmine on seekord sisse kirjutatud ka koalitsioonilepingusse ning see on tekitanud küsimuse, kas valitsus kavatseb alampalka ise määrama hakata ning mis saab sellisel juhul olema ametiühingute ja tööandjate roll.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets on öelnud, et eelistatud versioon on vanamoodi jätkamine ehk alampalga kokkulepe tööandjate, töötajate ja riigi vahel, aga kui see pole võimalik, siis saab seda koalitsioonileppena teha valitsus.

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas oli sellise plaani suhtes väga kriitiline. "Suhtume väga negatiivselt. Meile ei meeldi, et seda üritatakse jõuga politiseerida ja muuta see (alampalga määramine) populistlikuks valimiskampaania osaks. Õnneks teised poliitilised jõud seda heaks ei kiida," lausus ta,

Ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel ütles ERR-ile, et alampalga kehtestamise mehhanism võiks jääda samaks nagu praegu, kuid kiirem alampalga tõus, nagu koalitsioonileppesse on kirjutatud, oleks samas ametiühingutele meelepärane.

"Kui peaks minema nii, et valitsus hakkab seda kehtestama, siis tuleb alampalk seekord suurem. Kuigi sel juhul ei tea, kuidas see edaspidi ja järgmiste valitsuste ajal muutuma hakkab. Aga see kindlasti ei mõju hästi kollektiivläbirääkimistele. Küll aga mõte, et liikuda suurema sammuga miinimumpalka tõstes on  tervitatav, selle vastu me ei ole," lausus Toomel.

Poliitikud sekkusid ja läbirääkimised on häiritud

See, et alampalga tõus on kirjutatud koalitsioonileppesse, on tugevalt häirinud tänavusi alampalga läbirääkimisi, märkis Aas. Samas pole plaani järgmise aasta alampalka kiirkorras kevade jooksul paika panna.

"Tavapärane rütm ja läbirääkimiste loogika on häiritud. Väga tugev surve või ähvardus on õhus, et kui me ise seda kokkulepet mais ei sõlmi, siis riik teeb ise. Sellises õhustikus pole me varem läbirääkimisi pidanud. Oleme küll valmis aktsepteerima seda eesmärki (60 protsenti mediaanpalgast – toim.), aga meil on vaja natuke aega tingimusi vaadata. Näiteks kui hakkab tööpuudus kiiresti kasvama, ümbrikupalk vohama, et siis jääks vabadus tõmmata (alampalga kasvu) tempot alla," lausus Aas.

Alampalga läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel toimuvad tavapäraselt augustis-septembris ehk peale seda, kui Eesti Pank on avaldanud oma suvise majandusprognoosi. Sel kevadel peaks kokku lepitama üldised printsiibid, milline saab olema järgmise aasta alampalk, lepitakse suure tõenäosusega ikkagi kokku varasügisel, ütlesid Aas ja Toomel

Toomeli sõnul pole see esimene kord, kui alampalga läbirääkimistele nõndaviisi, teatud määra välja pakkudes, poliitilist survet avaldatakse.

"Selline soovituslik sekkumine ei ole esmakordne. Seda on olnud mõlema osapoole suunas. Ma ei oska öelda, kui oluline see saab olema läbirääkimistel. Mulle tundub, et tööandjad ise ka mõistavad seda, et see tõus peaks olema suurem, kui vaadata, mis maksud tegema hakkavad. Selles mõttes on see tasakaalustav meede," lausus ta.

Senine kord peaks säilima

Koalitsioonilepingus seisab, et "kehtestame avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast. Seame eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60 protsendini mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini".

Aasa sõnul oli see sõnastus kompromiss, mis tuli leida, kui selgus, et alampalga üle otsustamine võib liikuda poliitikute kätte ja valitsus hakkab jõuga ise alampalga määra kehtestama.

"Võtame eesmärgiks selle poliitilise tahte (60 protsenti mediaanpalgast – toim.), saame aru, et see on oluline poliitiline eesmärk. Meil ei ole iseenesest ideoloogilist vastuseisu sellele. Aga peamine mure on, et alampalga tõus peab olema jätkusuutlik ja ei tohi kahjustada Eesti majandust ja tööturgu. Kui teha rumalusi, saame ümbrikupalga, pankrotid, tööpuuduse. See number peab olema majanduslike argumentidega sisustatud," lausus ta.

Mulluse neljanda kvartali seisuga oli Eestis mediaanpalk 1478 eurot. Kui 60 protsendi klausel oleks juba kehtiv, oleks alampalk seega 887 eurot. Mullu septembris tehtud kokkuleppe järgi on tänavune alampalk 725 eurot.

Toomeli sõnul on ametiühingute jaoks alampalga kiiremast tõusust olulisem siiski, et palgaläbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel jääksid alles ning seal lepitaks kokku ka järgmise aasta alampalk.

"Meie seisukoht on, et see mehhanism võiks säilida nagu täna on. Läbirääkimised ei ole kunagi olnud lihtsad. Pinge on alati sees ja lõplik  kokkulepe on alati maandunud kohta, kus mõlemad pooled on pidanud tegema järeleandmisi. Aga aastakümnete praktika näitab, et see on toiminud. Kindlasti tahaks näha, et alampalk liiguks selles suunas (60 protsenti mediaanpalgast – toim.), selles mõttes see algatus on hea, aga mehhanismina peaks kokkulepe jääma sotsiaalpartneritele, kes on olnud vastutustundlikud," ütles Toomel.

Aas: riigil puudub igasugune majanduslik ja mõjude analüüs

Aasa sõnul oleks otsustamise liikumine valitsuse kätte ideoloogiliselt vale lähenemine.

"Selline lapsehoidja-riigi või sotsialistliku riigi lähenemine, plaanimajandus. Et kusagil arvab poliitik, et ta teab, mis on õige turuhind, mis on olukord majanduse ja siis see sunniga kehtestatakse," nentis ta.

Teiseks probleemiks on Aasa sõnul otsuste langetamine ilma analüüsita.

"Praegugi puudub riigil igasugune majanduslik analüüs, igasugune mõjude analüüs. Kabinetivaikuses raiutakse mingid numbrid koalitsioonikokkuleppesse. Teadmata, mis on mõjud ja kas on tööandjatele jõukohane selline palgatase. Nii nagu ei sekku riik meil teistes valdkondades hinnaläbirääkimistesse, ei peaks sekkuma ka palgaläbirääkimistesse," ütles Aas.

Toomeli sõnul tekitaks otsustusõiguse andmine poliitikutele teadmatuse, mis saab alampalgast järgmiste koalitsioonidega.

"Me ei tea, kui kaua see valitsus püsib, millised on riigi vaated tulevikus palgapoliitikale, mida võivad teised valitsused otsustada. See, et praegu toimub hüpe, ei tähenda, et kolme, nelja, kuue aasta pärast vaated samasugused oleks. See tekitab ohu, et võib-olla järgmine valitsus ei pea üldse vajalikuks miinimumpalka tõsta, et on niigi kõrge. Et seal ohud on. Selles mõttes me ei toeta, et valitsus üksi alampalka tõstaks. Me ikka eelistame, et see jääb tööandjate ja ametiühingute kokkuleppeks," lausus Toomel.