Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa sõnul võtaks riigi eriplaneeringu koostamine kuus kuni kaheksa aastat, parimal juhul kolm kuni viis aastat, kuid Nursipalu harjutusvälja laiendust vajab riik hulga kiiremini. Sestap valmistati ette eelnõu, mille järgi võiks eriplaneeringu asendada avatud menetlusega.

"See on haldusmenetluse seaduses kõige kaasavam ja läbipaistvam otsustamise viis," rääkis Kriisa. "Ja need muudatused annavad Eesti riigi kaitseks täna väga olulise ajavõidu, sest erinevaid etappe saab läbida samaaegselt ja keskenduda kõige olulisemate mõjude hindamisele."

Kõige olulisemate mõjude all mõeldakse eelnõus neid, mis puudutavad Natura 2000 võrgustikku. See on riigi erilise kaitse all, sest Euroopa Liit ei luba Natura aladel ilma vastava mõjuhindamiseta toimetada.

Siin põrkasid eelnõu koostajad uue takistuse otsa. Nimelt lubab praegune seadus Natura hindamist teha ainult keskonnamõjude hindamise või strateegilise hindamise raames. Kuid need on juba iseenesest mahukad protsessid, nõuavad mitmeid kaasamis- ja kooskõlastusringe, tervet rida uuringuid ning kestavad kaks-kolm aastat. Värske eelnõu laseks Natura hindamist teha laiema keskkonnamõjude hindamiseta.

"Sellises olukorras, kus riigil on kriitiliselt vajalik viia ellu võimalus harjutusväljaks, siis selleks tuleb teha erisusi," rääkis Kriisa.

Nursipalu ühes otsas saab alustada juba tänavu

Keskkonnamõjude hindamine käib reeglina nii, et esialgu koostatakse hindamise programm ehk kirjeldatakse, mida üldse uurima hakatakse. Siis peetakse selle üle avalikult nõu ning alles seejärel hakatakse uurima.

Kui uuringud on tehtud, arutatakse avalikult selle üle, mis teada saadi. Ning niimoodi üheskoos jõutakse võimalikult keskkonnahoidliku tulemuseni. Lauri Kriisa sõnul jõutakse sama hea tulemuseni ka riigikaitselist erandit kasutades.

"Ka avatud menetluses otsuse eelnõu avaldatakse niimoodi, et kõigil on võimalik sellega eelnevalt tutvuda. Ja huvitatud isikud ka kaasatakse protsessi. Erinevus on selles, et seda tehakse vähemate etappide jooksul," selgitas Kriisa.

Eelnõus pakutud protsess käib lihtsustatult nii, et kõigepealt tehakse Natura eelhindamine. Selle käigus peaks ilmnema, kas põhjalikumat Natura hindamist läheb üldse tarvis. Kui ei lähe, siis saab valitsus anda harjutusväljaku rajamiseks loa.

Kui hindamist ikka on vaja, siis uuritakse täpsemalt, kuidas harjutusvälja rajamine Natura väärtusi kahjustab. Ja kui seda mõju vältida ei saa, võib valitsus otsustada ka Natura erandi tegemise. See aga tähendab, et mõjud tuleb moel või teisel kompenseerida.

Lauri Kriisa märgib, et Nursipalu arenduse võib jagada mõtteliselt lääne- ja idapoolseks. Ühel pool saab võib-olla liikuda kiiremini, teisel pool läheb kauem aega. "Analüüsid on veel töös, aga on võimalik, et osal alal on välistatud mõjud Natura liikidele ja sellisel juhul on võimalik seal valitsuse otsuse alusel juba teiste protsessidega edasi minna," rääkis Kriisa.

Seadus käsib teha ühe avaliku koosoleku

Eelnõus lubatud kaasamine jõuab kätte enne valitsuse otsust. Kui harjutusala rajamist lubav eelnõu valmis saab, seatakse see internetti üles ja kõik huvilised saavad sellega tutvuda ning oma arvamust avaldada.

"Siin lisab läbipaistvust see, et seaduses on konkreetselt kirjutatud, mis andmed otsusele lisatakse," selgitas Kriisa. Näiteks asukoht, piir, tegevuse eesmärk ja samuti lisatakse harjutusala arengukava, Natura eelhinnang ja ka aruanne selle eelhinnangu kohta."

Lauri Kriisa usub, et niisuguse otsuse eelnõu jõuaks valmis juba selle aasta jooksul. Seal, kus läheb tarvis Natura hindamist, tuleks töödega oodata järgmise aasta kevadeni. Ta kinnitas, et ka eriplaneeringutest ja keskkonnamõjude hindamistest tuttavad avalikud koosolekud ei jää täiesti ära. Vastupidi – haldusmenetluse seadus ütleb, et avatud menetluse puhul tuleb korraldada avalik istung.

"Ehk siis toimub võimalus tulla kohale ja avaldada oma arvamust ja saada oma küsimustele vastuseid," lubas Kriisa.

Ta lisas, et taolist, kiiremat menetlust ei saa kasutada iga arenduse puhul, vaid täidetud peavad olema konkreetsed tingimused. "Need on ohuhinnang, harjutusvälja vajalikkus õigeaegseks ohu tõrjumiseks, kaitseministri ettepanek ja vabariigi valitsuse otsus, mis tugineb seaduses nimetatud andmetele," rääkis Kriisa.

Seadusemuudatus kahepäevase kooskõlastusringiga

Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi meeskonna liige Laura Uibopuu ütles, et kaitseministeeriumi välja pakutud muudatus on väga põhimõtteline. Ta rõhutas, et seni on Natura hindamine olnud osa suuremast mõjude hindamisest.

"Kui hinnata Natura mõjusid eraldiseisvalt, siis ei ole vaja kavandatava tegevuse mõjusid tingimata tervikuna hinnata, vaid hinnata nende Natura väärtuste kontekstis," selgitas Uibopuu.

Ta märkis, et arenduse mõjud võivad olla hoopis mitmekesisemad kui need, mis langevad konkreetsele Natura väärtusele. Kaasamisest rääkides tõi ta aga esile selle, kuidas kaasatakse osapooli reegleid muutva seaduseelnõu menetlemisse.

"Selline laiapõhjaline muudatus tahetakse teha sisuliselt ilma huvigruppe ja avalikkust kaasamata," ütles Uibopuu. "Eesti keskkonnaühenduste koda sai selle eelnõu loetud tunnid tagasi. Ja tagasisidet sellele oodatakse juba homme."

Seitse lehekülge võtva eelnõuga muudetakse nelja seadust. Selle seletuskirjas on 30 lehekülge juriidilist teksti. Eelnõude infosüsteemi laeti see kolmapäeval. "On ilmselge, et kui tegemist on süsteemse muudatusega, siis sellise kiirusega keegi sisukat panust anda ei jõua," lisas Uibopuu.

Lauri Kriisa tõdeb, et päeva-paarine kooskõlastusring on tõesti lühike. "Aga sellele eelnes ligi kaheksa kuud kestnud väga põhjalik arutelu erinevate ministeeriumite vahel, kuidas saaks riigikaitselist erandit kasutada nii, et tavapärase protseduuri kaitstavad hüved saaks võimalikul määral arvestatud," rääkis Kriisa.

"Kahe ööpäeva jooksul jõuavad eelkõige teised ministeeriumid kinnitada antud lahenduse sobivust, teha märkusi, mis vajavad arvestamist," lisas Kriisa, kuid mainis, et avalikkus saab siiski kaasa rääkida. "Sest eelnõu liigub järgmiseks riigikokku."

Kriisa meenutab, miks eelnõu üldse tehakse. "Tuleb vastata küsimusele, kuidas saaks rajada harjutusvälja võimalikult kiirest," märkis Kriisa.