"Nagu teada on siis Vene kaitseminister Šoigu käis välja oma programmi, mis siis 2026. aastaks näeb ette siin meie regioonis oluliselt jõudude suurenemise. Tõenäoliselt see saab alguse sellega, et 25. ja 138. brigaad muudetakse diviisideks. Me eeldame, et kõigepealt toimub nimemuutus, sest mõlemad brigaadid on rakendatud Ukrainasse lahingutesse," ütles Rebo.

Osana laiemast vastandumisest lääneriikidega on Rebo sõnul tõenäoliselt oodata ka Soome suunal täiendavate üksuste toomist.

Tema sõnul on väga tõenäoline ka see, et Luugal suurendatakse suurtükiväe võimekusi.

"Lääne sõjaväeringkond jaguneb kaheks. Üks jääks Moskva suunda, mis kataks Valgevene ja Ukraina põhjaosa ja eraldi on plaanis luua Peterburgi sõjaväeringkond, mis oleks vastandumas Soomele ja Balti riikidele. See struktuurimuudatus võimaldaks Putini režiimil kasutada sõjalisi survevahendeid konkreetselt ja suuremamahuliselt," rääkis Rebo.

Rebo rääkis, et muudatuste tähtajaks on pandud aasta 2026. "Kui see ka natuke venib, siis meie regioonis see oleks oluline julgeolekuolukorra muudatus," ütles ta.

"Praeguse seisuga on keeruline hinnata, mis kujul VF suudab etteantud eesmärke täita. Tõenäoliselt toimub esimeses järjekorras üksuste ümbernimetamine ning lähima poole aasta jooksul märkimisväärset võime kasvu meie piiride lähistel ei toimu," seisis kaitseväe luurekeskuse ülevaates.

"Kokkuvõttes saab öelda, et VF liigub taas nõukogude aegsete sõjaliste formeeringute juurde, nagu Moskva ja Peterburi sõjaväeringkonnad ning diviiside taasloomine. Tegelikkuses on madalamate üksuste järk-järguline ümberformeerimine ja taasloomine diviisideks toimunud juba pea viimased 10 aastat, mistõttu võib hinnata, et Šoigu teatatud kava on olnud varasemalt planeeritud, kuid lähtuvalt julgeolekuolukorrast kiirendatud," märkis luurekeskus veel.

Vihmad lükkavad ukrainlaste vasturünnakut edasi

Rääkides Ukraina olukorrast, ütles Rebo, et Vene relvajõud on hoidnud Ukrainas üleval intensiivsust jätkuvalt Bahmuti, Avdiivka ja Marinka suunal.

"Rünnakud on andnud marginaalselt edu just Bahmuti ja Avdiivka suunal, aga on näha, et järjest rohkem Putini režiim paneb ressurssi ja jõudu kaitseettevalmistustesse Ukrainas nii ida- kui lõunaosas. Sellega seoses käib ka kiire lööktöö Kertši silla suunas, kus valmistatakse ette logistilist võrgustikku juhuks, kui mingil juhul peaks seal peal olema võimalik ukrainlastel katkestada logistilised ühendusliinid," rääkis Rebo.

Rebo sõnul ilmastiks lähipäevadel soosib kaitsjaid. "Nädalavahetusel vihmad, mis muudavad maapinna jälle pehmeks ja tõenäoliselt vasturünnak ei ole kohe lävel," ütles ta.