Veebiplatvormid peavad hakkama esitama maksuametile teavet nende kohta, kes annavad Airbnb kaudu ruume rendile, osutavad toidukulleriteenust, müüvad enda valmistatud ehteid Yagas või annavad Autolevi kaudu oma sõidukit rendile.

Aruandluskohustus tekib alates sellest, kui inimene teeb vähemalt 30 tehingut või saab asja müügi eest üle 2000 euro tasu.  

Seejuures peavad platvormihaldurid esitama teavet nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslaste kohta.

"Teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta saadud teabe edastame vastavate riikide maksuhalduritele. Samal põhimõttel edastavad ka teised liikmesriigid meile sealsetelt platvormihalduritelt kogutud teabe Eesti maksukohustuslaste kohta," selgitas MTA füüsiliste isikute tulude ja maksustamise teenusejuht Annika Oja.

Esimest korda tuleb platvormihalduritel maksuametile esitada teave järgmise aasta 31. jaanuariks ning siis peab andma ülevaate 2023. aastal kogutud teabe kohta.

"Edaspidi tuleb igal aastal eelneva aasta kohta andmed esitada," selgitas Oja platvormide uut kohustust.

Müüjad ja teenusepakkujad peavad uuest aruandekohustusest hoolimata kajastama oma tulusid ka korra aastas füüsilise isiku tuludeklaratsioonil.

"Muudatuse eesmärk on anda meile võimalus inimeste poolt esitatud andmete tõhusamaks kontrollimiseks, aga eraisiku vaates muutub asi tulevikus lihtsamaks. Plaanime kogutud andmete põhjal hakata tuludeklaratsioone eeltäitma, nagu praegu teeme seda ametlikult saadud palga andmetega," sõnas maksuameti esindaja.

Juhul kui platvormihaldur jätab info maksuametile edastamata, algatab amet kõigepealt järelevalvemenetluse ja tuletab kohustust meelde ning annab talle selle täitmiseks lisatähtaja. Seejuures võib MTA teha platvormihaldurile sunniraha rakendamise hoiatuse. Kui aga haldur ka selle aja jooksul infot ei edasta, on maksuametil õigus talle sunniraha määrata.

Kui seegi tulemust ei too, on maksuametil õigus lisada platvormile hoiatus, et nad ei täida aruandluskohustust ja võidakse blokeerida. Ning kui kõik need leebemad meetmed tulemust ei too, saab platvormi Eestis blokeerida.

Kohustus teenusepakkujate ja müüjate kohta teavet maksuametile edastada tekkis seetõttu, et Eesti võttis üle seda puudutava direktiivi DAC7. 

Wolt: meie jaoks ei muutu midagi

Wolti Baltikumi juhi Liis Ristal ütles ERR-ile, et nemad on juba kuus aastat ehk kogu Baltikumis tegutsemise aja omal initsiatiivil maksuametit kõigi nende platvormidel tegutsevate kullerite, restoranide ja teiste kaupmeeste tuludest teavitanud.

"Seega ei muuda uus regulatsioon Wolti ega meie partnerite jaoks midagi," sõnas ta.

Küll aga on ettevõte Ristali sõnul muudatusega rahul seepärast, et see tagab kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja suurendab läbipaistvust.

Ta lisas, et paljudel kulleritel on Woltiga sõlmitud töövõtuleping ja mullu maksis ettevõte Eestis töötava umbes 2000 kulleri pealt üle 3,5 miljoni euro tööjõumakse. Nende kullerite tulu kohta, kes töötavad ettevõtluskontoga või mõne teise juriidilise kehaga, edastab Wolt andmed maksuametile.

Ristali hinnangul on Eestis platvormitöö jaoks väga hea õiguslik raamistik ja kui Euroopa Liit otsib võimalusi sellist tööd edasi reguleerida, võiks Eesti mudel olla hea näide.