Meedia ja avalikkus kihab maksude tõstmise teemadest. Ausad inimesed (võlausaldajad) on vihased, et nad peavad maksutõuse kannatama koos pahatahtlike ebaausate võlgnikega, kes käibe- või tulumaksutõusu tõttu ei hakka muudatuse mõjul oma käitumist muutma aususe suunas, varimajandus pigem süveneb.

Keegi pole siiani tähele pannud, et valitsusel on targalt käitudes tekkinud võimalus puhastada Eesti ettevõtluskeskkond ebaausatest ja majandustegevuseta seisvatest juriidilistest isikutest, mis riigilt pidevalt täiendavat ressurssi võtavad.

Eestis on üle 325 000 juriidilise isiku. Statistikat analüüsides võib julgelt väita, et üle poole neist on tühjad mittetegutsevad juriidilised kehad, mis seisavad ilma tegelikku majandus- ja kutsetegevust omamata erinevatel põhjustel. Küll koguvad need kellegi riiulil tolmu ja ootavad järgmist kavalat äriskeemi, küll peitmaks valdusettevõtetena tegelikke kasusaajaid, küll muudel isiklikku ja inimlikku vastutust vältida püüdval eesmärgil, küll mingi eurotoetuste projekti pärast igaks juhuks või maksupettustes kaasa aitava vahelülina.

Igal inimesel on õigus asutada oma ettevõte. Keegi ei kontrolli, kas inimesel on elementaarne matemaatikaoskus ettevõtmise juhtimiseks, kas ta raamatupidamise eest suudab vastutada, kas ta oskab ettevõtet koos kõigi selles sisalduvate ressurssidega juhtida, kas inimene on hoolas ja lojaalne enda loodud ettevõtmisele ning üldse: mis on ettevõtte jätkusuutlik äriplaan suhetes klientide ehk võlausaldajatega?

Samal ajal võtavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud riigilt korralikult ressurssi nende ülalpidamiseks. Vaadakem peeglisse ja olgem ausad, juriidilise isiku asutamisel riigile tasutud riigilõiv asutamise toimingu tegemiseks on hetkel ainus tasu, mida riik saab juriidilise isiku terve elutsükli jooksul. Kõige muu maksmist on võimalik kavalusega vältida. Võidab see, kes teab rohkem skeeme, kuidas maksude tasumist vältida.

Juriidiliste isikute registrites hoidmisega ja nende tegevuse kontrollimisega kaasneb riigile igasuguseid vajalikke ja mittevajalikke kulutusi alustades sellest, et isikud asuvad ja teevad kandeid riigi serverites, mitteresidentidest asutajate või juhtorganite liikmete puhul tuleb teha mitmeid ja korduvaid taustakontrolle.

Kohtunikud ja kohtunikuabid saavad töötasu näiteks majandusaasta aruannete kontrollimiseks, erikontrolli määramiseks, juhatuse asendusliikmete või likvideerija määramiseks ning ebaausaid kauplemisvõtteid kasutavad juriidilisest isikust võlgnikud tuleb märgukirjade, hoiatuste, ettekirjutuste, ajutiste haldurite, pankrotihaldurite, riikliku järelevalve ja kohtunike abiga omakorda Eesti ettevõtluskeskkonnast eemaldada ja registritest kustutada.

Väga paljud riigiasutused tegelevad igapäevaselt nii ausate kui ka ebaausate juriidiliste isikutega, et tagada ökosüsteemi tasakaal.

Juhul kui Eesti äriregistris ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute registris hoidmise eest maksaks iga juriidiline isik näiteks 30 (kolmkümmend) eurot kalendrikuus ehk ühe euro päevas elusana hoidmise (hooldus)tasu riigile, siis saaksime ühelt juriidiliselt isikult (või selle vastutustundlikult omanikult) 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot aastas ning kokku summaarselt ca 110 miljonit eurot ühes aastas riigi teenuste näiteks serverite hoolduseks ja äriregistri kasutajasõbralike IT-teenuste arendamiseks või kohtunikuabide ja pankrotihaldurite töötasuks.

Siis võib olla ka lootust, et Eesti ärikeskkonnast kaoksid mõne aja pärast ära tühjad ja riiulil olevad äri mittetegevad ja kasumit mitte toovad ühingud, sest tühja keha hoidmise eest 360 eurot hoiutasu maksta pole mõtet. Kui riik ei suuda ebaausate juriidiliste isikute juhtorgani liikmetele automaatseid ettevõtluses tegutsemise keelde kehtestada, siis äkki suudab kehtestada sellise hoiu- või hooldustasu, et kõik inimesed enam Eestis ettevõtjad olla ei taha. Äkki väheneks mingil määral ka OÜ-tamine.

Alternatiiv võiks olla Iirimaa näitel ühingu asutamisel küsitud tagatissumma (deposiit riigikassasse), mida riik hoiab ennetavalt juhuks, kui juriidiline isik ei esita majandusaasta aruandeid tähtaegselt või ei täida muid olulisi kohustusi riigi ja võlausaldajate ees. Vähemalt mitteresidentidest asutajate korral võiks seda alternatiivi kaaluda.

Küsimus on selles, millist käitumist riik inimeselt, sh ettevõtjatelt, ootab ja kuhu käitumist suunata soovib. Aeg nügimiseks on vägagi küps.