Eesti ei toetanud EL-i ministrite heakskiidu saanud platvormitöö direktiivi
Euroopa Liidu tööministrid leppisid esmaspäeval Luksemburgis toimunud kohtumisel kokku platvormitöö reguleerimises. Eesti kokkulepet ei toetanud.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul toetab Eesti direktiivi eesmärke parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. Ministri hinnangul ei peaks töölepingut eeldama iseseisvate töötegijate suhtes.
Riisalo hinnangul suureneb direktiiviga õiguslik ebakindlus nii platvormide kui ka töötegijate jaoks.
"Eesti toetab platvormidel töötavate inimeste väärikaid töötingimusi, kuid samal ajal tuleb platvormidele anda ka võimalus edasi arendada kaasaegseid ja paindlikke töövorme. Seetõttu ei saa pidada mõistlikuks platvormitöö reguleerimist viisil, mis ei taga piisavat õigusselgust," kommenteeris ta hääletusest kõrvale jäämise põhjuseid.
"Praegu väljapakutud lahendust võib lugeda keerukaks, mis pigem soodustab iseseisvate töötegijate valesti määratlemist ning suuremat killustatust Euroopa Liidu ühisturul," lisas ta.
Kaks aastat töös olnud platvormitöö direktiivi eelnõu kohaselt peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestama õigusliku eelduse, mille kohaselt on platvormi ja platvormitöö tegija vahel tööleping, kui platvorm kontrollib töö tegemise teatavaid elemente. Tegemist on töölepinguga, kui platvorm täidab seitsmest kriteeriumist kolm: näiteks määrab töötasu suuruse, kontrollib töö kvaliteeti ja piirab vabadust valida töö tegemise aega.
Esmaspäeval heaks kiidetud teksti pinnalt alustab tulevane Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Hispaania läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eesmärk on direktiivis kokku leppida enne juunis 2024 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
Lisaks platvormitöö direktiivi eelnõule jõudsid ministrid kokkulepe plii ja diisotsüanaatide piirnormide vähendamises. Tegemist on kantserogeenidega, mille piirnorme karmistatakse uute teaduslike andmete alusel, et kaitsta paremini töötajate tervist ning vähendada kutsehaigestumise riski.
Samuti kiitsid ministrid heaks kaks võrdsusasustuste direktiivi, mille eesmärk on ühtlustada asutuste tegevust ja suurendada nende sõltumatust, et diskrimineerimise probleemiga Euroopas tulemuslikumalt tegeleda. Eestis puudutab see soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevust ning paljud direktiivides toodud nõuded on Eestis juba täidetud.
Toimetaja: Merili Nael