EL-i nõukogu jättis platvormitöö direktiivi vastu võtmata
Platvormitöö direktiivi uus muudetud kokkulepe ei leidnud reedel Euroopa Liidu nõukogus toetust. Eesti jäi hääletusel erapooletuks.
Platvormitöö direktiivi eelnõu kohaselt peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestama õigusliku eelduse, mille järgi on platvormi ja platvormitöö tegija vahel tööleping, kui platvorm kontrollib töösuhtele omaseid alluvussuhte elemente.
Detsembris välja pakutud lahendus nägi ette kriteeriumid, mille täitmise korral eeldataks, et tegemist on töölepinguga. Reedel hääletusel olnud eelnõus ei olnud enam direktiivi tasandil ettekirjutatud kriteeriume õigusliku eelduse täitmiseks, vaid direktiiv üksnes kohustaks riiki õiguslikku eeldust kehtestama ja jätaks kriteeriumite sisu riigi otsustada.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on paindlikkus positiivne samm, kuid pakutud lahendus tekitaks õiguslikku ebakindlust ning killustaks turgu.
"Liikmesriikidele sellisel viisil kohustuse ja samas paindlikkuse andmine võib luua Euroopas nii-öelda lapiteki, kus üleeuroopalised platvormiettevõtted on silmitsi 27 erineva süsteemiga. See võib omakorda tuua kaasa lõputud õigusvaidlused, mis on platvormidele liigne äririsk," selgitas Riisalo.
Lisaks reguleerib direktiiv ka teisi teemasid nagu algoritmilise juhtimise läbipaistvus, näiteks töötegija õigus saada teavet algoritmide toimimise kohta, õigus küsida automaatsete otsuste osas selgitusi jne.
Platvormitöö direktiivi poliitiline kokkulepe ei saanud reedel vajaliku hulga liikmesriikide toetust. Seda, et kokkuleppe tekst vajab täiendavat tööd, väljendasid neli liikmesriiki: Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa ja Eesti, moodustades blokeeriva vähemuse.
Toimetaja: Merili Nael