Eesti autoturuekspert Arno Sillat ütles saates, et valitsuse soovitud 120 miljonit eurot automaksuna on riigil järelikult vaja ning kui seda autodelt ei võeta, siis tõstetakse ilmselt muid makse rohkem.

"Sellisel puhul, kuna seda raha on vaja, jättes kõrvale selle, mis edaspidi tuleb, siis mina pigem paneks aastamaksu kõigile. Ja neile, kes ei suuda maksta, meil on olemas ju igasuguseid erisusi, nendega tegeletakse. Kui sa ei suuda maksta, siis sa saad abi," rääkis Sillat.

Ühe ettepanekuna on siiani räägitud ka auto registreerimismaksust. Sillati hinnangul on selle positiivne mõju see, et see maks piiraks vanade autode sissetoomist Eestisse.

"See on täna Eestile peavalu, et tulevad üle kümne aasta vanused autod, mille odomeetreid manipuleeritakse. Loetud aastate pärast hakkab Eesti ostma maanteetranspordi CO2 kvooti. Mida rohkem on ronte, CO2 heidet, me hakkame kõik seda maksma. /.../ Kui me vanu autosid ei piira ära, siis elektriautodelt saavutatav positiivne mõju kaob ära," rääkis Sillat.

"Mida me uute autodega teeme, on omaette teema, aga me saame ühe käitumismudeli muutuse – et ei tule enam pettust ja saastavaid autosid juurde," lisas ta.

Accelerista portaali eestvedaja Ylle Tampere hinnangul on automaks vajalik, kuid see tuleks kehtestada kõikidele autodele võimalikult lihtsalt.

Tampere hinnangul võiks auto maksustamisel jätta CO2 komponendi kõrvale. "Esiteks need "laborihiirte" peal mõõdetud tulemused ei vasta kuidagi tegelikule elule. /.../ CO2 on lihtsalt üks kasvuhoonegaasidest, mida me arvame ja mida on lihtne aluseks võtta, sest kõik justkui saavad sellest aru," rääkis ta.

"Aga elektriauto, mis on nullheitega, on ka ikkagi auto. Ta on suur, tapab samamoodi, kui inimese või loomaga kokku saab. Ta on ilmselt võimsam, parema kiirendusega, mitmes võtmes moodne, aga ta on auto ja kui ta linnas mulle vastu tuleb, istub ta samamoodi seal ummikus või kui lapsevanem viib last hommikul kooli, mis sest, et laps saab jalgsi minna, on see auto mul ikka seal risti-rästi ees," põhjendas Tampere, miks ka elektriautosid tuleks maksustada.

Auto on Tampere sõnul vajaduspõhine liikumisvahend ning automaks peaks tema sõnul panema inimese põhjalikult läbi mõtlema enne, kui ta endale auto ostab.

Tampere märkis, et kui praegu on välja käidud, et valitsus soovib automaksuga koguda 120 miljonit eurot, siis tema hinnangul ei ole see lõplik summa.

Arenguseire keskus tegi 2021. aastal uuringu võimaliku automaksu kohta. Uuringu läbiviimise taga olnud maksuekspert Magnus Piirits selgitas, et uuringus järgi ei ole ühte kindlat automaksu komponenti, mis kõigile sobiks – iga komponendi puhul saavad erinevad inimesed pihta.

Uuringus leiti aga kolm võimalikku automaksu komponenti. "Üks on registreerimismaks. Me suuname keskkonnasäästlikuumate autode poole ja pihta saavad need, kes ostavad endale uue auto või mujalt riigist toodud kasutatud auto. Teine komponent on see, et kõik autosid maksustame aastamaksuga, aga küsimus on selles, kuidas see paika panna, kas CO2 või kilovattide järgi. Aga see summa võrreldes auto esmase registreerimisega peaks olema mitukümmend korda erinev. Kolmas komponent on läbisõidupõhine, millega aitaks eristada maa ja linnapiirkonda. Kui see toimiks õiguslikult ja tehniliselt, siis linnas oleks see maks palju suurem ja maal väiksem," loetles Piirits.

Tema sõnul ei vaadatud uuringus täpselt, kuidas automaks inimeste käitumist muudab, kuid ta selgitas, et kui auto läheb kallimaks, siis see suunab ka inimeste käitumist.

Piiritsa sõnul on automaksu kehtestamisel tähtis pikaajaline plaan. Kui esmalt tegeleda näiteks Sillati kirjeldatud probleemiga, et väga vanad autod Eesti turule enam ei tuleks, siis selle korda saamisel tuleb ühel hetkel tegelema hakata elektriautodega, kui neid on siinsel turul praegusest rohkem.

"Aga see suund, et meil on elektriautosid, vähem saastavaid autosid, siis pikemaajalisem plaan peaks olema see, kuidas maksuastmed hakkavad tulevikus muutuma või kuidas maksumäär muutub. See peaks olema pikemalt teada, et ei oleks igal aastal üle vaadatav, vaid oleks korrigeeritav," rääkis ta.

Maksuekspert, Ernst & Youngi Eesti maksuosakonna partner Ranno Tingas ütles, et automaksu kehtestamise põhjusena ei saa tuua seda, et Eesti on üks vähestest Euroopa Liidus, kellel seda maksu veel ei ole. "Pole ühtki kohustust, miks see maks peaks olema. Teistel on, see on mingi loogiline asjade käik, aga tegelikult peame vaatama, kas meie olemasolevad maksud laekuvad ja kas suudetakse need kokku koguda ja alles siis mõtlema uute maksude peale," rääkis ta.

Tingase sõnul on valitsuse eesmärk koguda automaksuga 120 miljonit eurot üsna tagasihoidlik. Paljud riigid koguvad automaksuga tema sõnul miljardeid ning nende suund on see, et maks oleks piisavalt valus ja sunniks inimesi teatud valikuid tegema.

Tingas selgitas, et valitsus on ilmselt vaadanud, et maksustada tuleks sellist kaupa või vara, mis on väga paljudel inimestel, et see summa jaguneks võimalikult paljude maksumaksjate vahel ära ning ei sunniks kedagi oma autot maha müüma.

Tingas nõustus Sillatiga, et automaks n-ö puhastab registrit ehk autoromusid jääks vähemaks.

Samas tõdes Tingas, et kui automaksu võtta n-ö rohemaksuna, siis sellest laekuv summa riigile hakkab ajas vähenema.

"Keskkonnamaksude suurim paradoks on see, et kui tahame, et need omaksid mõju, siis nende laekumine hakkab vähenema. Ja me jõuame dilemmani, et kui riik tahab saada raha sellest, siis mida paremini see rohemaksuna toimiks, seda vähem riik hakkaks raha saama. Ja teine pool see, et selleks, et ta mõju omaks, ilmselt see maks peaks olema päris arvestatav," ütles ta.

Automüüja Erki Ots on automaksu vastu. Tema sõnul maksavad autoomanikud juba praegu kütuseaktsiisiga sisuliselt automaksu, kuid selle raha eest saadav teenus ehk teede olukord ei ole tema hinnangul eriti hea.

"Isegi autoregistriteenusega ei saa väga rahul olla, sest seal pole adekvaatseid CO2 andmeid sees ehk CO2 järgi maksustamine, mis peaks olema ainuvõimalik, on ka väikeste agadega," lisas ta.

Otsa sõnul jääb Eesti oma naaberriikidest elektriautode soetamises maha seetõttu, et inimesed ei suuda neid endale lubada.

"Väga suur huvi on ökonoomsete autode vastu. Aga mida ökonoomsem auto, seda kallim. Paljud ei saa seda endale lubada. Sellepärast olengi automaksu vastu," rääkis Ots.

"Kust inimesed saavad võimaluse osta uuema auto, mis saastab vähem ja mis on ohutum? Sellepärast olen selle maksu vastu. Maksustada võib väga saastavaid ja mõttetut luksust," lisas ta.