Esmaspäeval ei toetanud Reformierakonda kuuluvad endised rahandusministrid Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev riigikogu rahanduskomisjonis selle aasta lisaeelarvet. Saatejuhid Mirko Ojakivi ja Arp Müller küsisid Michalilt Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", kas Eesti on sisuliselt nüüd saanud vähemusvalitsuse.

"Kas-küsimusele saab väga lihtsalt vastata – ei!" ütles Michal vastuseks.

See, kuidas Sõerd ja Võrklaev hääletavad lõpphääletusel, on Michali sõnul nende endi otsustada. Ta selgitas, et erakonnakaaslastest endised rahandusministrid tahaksid suuremat eelarvepositsiooni parandamist, kui lisaeelarve seda teeb.

Michali sõnul tehakse suured muutused ja kärped põhieelarve ja RES-iga (riigieelarve strateegia – toim), mida hakatakse suvel tegema. Lisaeelarve on riigi rahanduslikus mõttes tema sõnul üliväikese mahuga.

"Sügisel eelarve tegemisel on nende tugi olemas. Nad on seda vist juba ka ise teada andnud, et neil ei ole vähimatki kavatsust koalitsiooni lõhkuda."

Ligi väljavahetamine kui saatejuhi muhe iroonia

Michal nimetas saatejuhi muhedaks irooniaks Mirko Ojakivi küsimust, kas peaminister võiks Jürgen Ligi rahandusministri kohal välja vahetada Mart Võrklaeva vastu, sest viimane pole rahul sellega, kuidas Ligi on lisaeelarvet teinud.

Saatejuhid uurisid rahanduskomisjonis toimuva valguses, mida peaminister arvab juba mõnda aega ajakirjanduses kajastatud spekulatsioonidest, et mitmed koalitsioonisaadikud on juba oma erakonnavahetuse paika saanud, kuid ootavad selle avalikustamisega. Konkreetse näitena küsiti, kas Michal saab välistada, et Aivar Sõerd ei liitu näiteks Parempoolsetega.

"Aivar [Sõerd] on ise seda välistanud, mina ei pea ju tema eest seda välistama. Ta ütleb, et kui talle helistatakse sellise küsimusega, siis ta on viisakalt palunud ajakirjanikul see nimekiri saata. Aga ajakirjanik ei ole seda nimekirja saatnud."

Michali sõnul on vähemalt 2023. aasta lõpust räägitud, kuidas valitsusliit laguneb ja võimuliidu saadikud üle jooksevad.

"Seda spinni käib rohkem ringi Eestimaal kui mistahes muud asja. Nii et las ta käib ringi, aga inimesed tüdinevad sellest jutust, et kõik laguneb paigast."

Michal lisas, et on oma meeskonnas täiesti kindel ja meeskonna all peab ta silmas nii Reformierakonda kui ka Eesti 200.

"Ei ole ka ennenägematu, kui riiki juhib vähemusvalitsus. Seda on ka Eestis olnud ja sellegagi hakkama saadud. Aga mina olen oma meeskonnas kindel. Aga loomulikult saan ma aru, et poliitiliste konkurentide huvi on suvele vastu minnes tekitada toimetuste kaudu ebakindlust ja rääkida selliseid jutte. Selle jutu eesmärk on ju väga lihtne, jätta mulje, et ei tea, mis kõik juhtuda võib."

Michal ütles, et valitsuse kritiseerimine on loomulik, aga ajakirjandus võiks ka opositsiooniliidritelt küsida, millised on nende konkreetsed plaanid rahastada kõiki neid lahkeid lubadusi, mida nad jagavad.

Pangamaksu maksaks kinni mitte pangad ja pankurid, vaid kliendid

Saatejuhid uurisid Michalilt, mida ta arvab Reformierakonna asutajaliikme Rein Langi öeldust, et vahetult enne seda, kui saabub automaksu maksmise teise osa tähtpäev, tühistab valitsus automaksu, et mitte jätta seda tõenäoliselt järgmised valimised võitva Urmas Reinsalu või Mihhail Kõlvarti teha.

Michal vastas, et Lang ei tegele Reformierakonna valijate ootuste juhtimisega ning ta on iseseisev, vaba ja liberaalne mõtleja ja sellisena tuleb teda austada. 

"Mistahes muudatusi saavad ikkagi otsustada ja kommunikeerida need, kes neid teevad ja otsustavad ehk erakonnad, valitsused, parlamendid ja parlamendi liikmed. Aga praegu ma ütlen, et see maksutase, mis pärast aasta alguse maksualandusi on ehk 35 protsenti, see on optimaalne."

Michali sõnul on automaks oma olemuselt varamaks ja lõppkokkuvõttes ühte maksu kaotades see raha kuskilt mujalt ikka võetakse.

"Ma lihtsalt toon ühe näite. Kas keegi arvab, et on olemas mingid imaginaarsed pangamaksud, mida maksavad pangad või pankurid? See võetakse kõik meie kui klientide käest. Kui teie ette ilmub keegi kõlava häälega keskerakondlane ja ütleb, et me võtame selle raha pankadelt, siis sõbrad, me läheme ise panka ja maksame selle teenustasudena kinni."

Michal lisas, et iga euro, mida automaksu makstakse, see läheb teede ehitusse järgneva nelja aasta jooksul ehk kokku 380 miljonit eurot.

Kõrgharidus vajab lisaraha, teine sammas kodulaenu tagatiseks

Saatejuhid uurisid, kellel ja kui palju on lootust tuleva aasta riigieelarvest midagi juurde saada. Michal vastas, et riigieelarves tuleb teha kärpeid ja vähendada defitsiiti. Ning kui keegi saab juurde, siis tuleb kuskilt midagi ära võtta.

"Niimoodi seda eelarvet ju alati tehakse. See ei ole kuidagi erinev inimese isiklikust elust. Kui sa tahad kuskile juurde kulutada, siis kuskil mujal pead sa kulutused ära jätma."

Ta tõi näiteks kõrghariduse, mis on küsinud raha juurde, sest ülikoolidesse tuleb lähiaastatel rohkem noori.

"Ma ütlen ausalt, parem anda see raha kõrgharidusse, kui ehitada kaks maja. Minu meelest see on mõistlik printsiip, aga järelikult me peame leidma need kaks maja, mida me siis ei ehita. Nende valikute vahel valitsus debatti peabki, see ongi valitsuse töö."

Vajalikest suurtest muudatustest, mida see valitsus tahab veel ära teha, tõi Michal teise samba tagatisena kasutamist eluasemete soetamisel.

"Eelnõu selle kohta, et teist sammast võiks kasutada eluaseme tagatisena, võiks sisse minna küll juba selle koosseisu ajal ja loodetavasti sügisel debatiks saada."

Michal kinnitas ka, et toetab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETS 2 rakendamise edasilükkamist.

"Ma endiselt olen arvamusel, et seda tuleks edasi lükata ja ära tühistada, sest see bürokraatia, mis ETS2-ga tuleb, on liiga suur."

Saate lõpus tuli juttu ka Rail Balticu seisust, mille ehitus Lätis on venima jäänud. Michal avaldas arvamust, et Eesti ja teised riigid peavad oma osa raudtee rajamisel õigel ajal ära tegema. Ta ütles ka, et surve teiste riikide ja Euroopa poolt on Lätile suur. Seda võimalust, et Läti jätab raudtee üldse rajamata, Michal tõenäoliseks ei pidanud, sest sel juhul tuleks Lätil kogu Euroopast saadud raha tagasi maksta.