Eesti kogus annetustalgutel 92 tundi eestikeelset juttu

Foto: Ken Mürk/ERR

Teisipäeval lõppesid kaheksa kuud kestnud annetustalgud, ainult seekord ei palutud inimestel annetada mitte raha või asju, vaid eesti keelt. Kokku koguti 92 tundi juttu, mis peaks aitama eesti keelel aina kiiremini muutuvas tehnoloogiamaailmas püsima jääda.

Kõne annetajatele oli välja pakutud ka kaheksa eri teemat, et jutt ladusamalt jookseks.

"Väga populaarne oli sporditeema ja ka kultuurist, üllatavalt vähe oli poliitikast, me oleks eeldanud, et poliitikast räägitakse kõige rohkem, aga see ei olnud kõige populaarsem teema, ikkagi kultuur ja sport, eestlased on kultuursed inimesed, kes armastavad kultuuri ja sporti," ütles riigi infosüsteemide ameti projektijuht Kristiina Vilbaste.

Ropendamine polnud lubatud ja teiste inimeste solvamine samuti. Kas mõni annetajatest tuleb ropendamise pärast diskvalifitseerida, selgub Vilbaste sõnul pärast kõigi tekstide läbi kuulamist.

Ükski annetatud sõna kaotsi ei lähe, vaid need antakse teadlastele või tehnoloogiafirmadele kõnetehnoloogia arendamiseks. "Kus siis antakse algoritmidele kätte kõne fail ja sellele vastav tekstiline vaste, mille pealt siis algoritmid õpivad, kuidas veelgi paremini meie kõnet tuvastada," rääkis Vilbaste.

Juba praegu ilmuvad tänu kõnetuvastustehnoloogiale ETV saadetele vaegkuuljate jaoks mõeldud subtiitrid, ka riigikogu stenogrammid kirjutab masin, mitte inimene. Tänane kõnetuvastus on hädas taustamüraga või olukorraga, kus mitu inimest räägib läbisegi, sest tehisintellekti on treenitud raadio- või telesaateid kasutades, mitte loomulikku vestluse abil.

"Praegu on eesti keele kõnetuvastuse kvaliteet üpris hea, aga mida rohkem on andmestikku mille peal kõnetuvastuse tehnoloogia saaks ennast treenida, seda paremaks see kõnetuvastus muutub," rääkis EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juht Kadri Vare.

Vare sõnul on eestikeelne kõnetuvastustehnoloogia tuleviku vaates väga oluline, et eesti keelt oleks võimalik kasutada erinevates veebikeskkondades või igapäevaste seadmetega, näiteks isejuhitava autoga suheldes.

"Et meil on võimalus tulevikus rääkida eesti keeles erinevates veebikeskkondades ja igapäevaseadmetega, tagab selle, et eesti keel kestab ja areneb kauem. Kui meil ei ole eesti keele tuge tulevikus, siis võib juhtuda olukord, kus meie noored või ka vanemad inimesed valivad mingisuguse teise keele," ütles Vare.

Septembris alanud annetustalgutele pandi punkt teisipäeval kell neli ja kaheksa kuuga õnnestus koguda 92 tundi eestikeelsest juttu.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: