Mitmekordne intressikulude kasv on keerulisem neile, kel laenukoormus suurem ning eelarvemaht väiksem. Näiteks katab Tallinn miljonites suurenenud intressikulu omavahenditest, Lääneranna vald aga tahab paarisaja tuhande euro katmiseks võtta uue laenu.

Laenude refinantseerimine ehk vana laenu uuega katmine on samas abinõu, mida kõrgele kerkinud euribori ajal pole kõige mõistlikum teha. Oma piirangu seab ka seadusega ette nähtud maksimaalne netovõlakoormus.

Harjumaal asuval Saku vallal on praegu laene 14,3 miljoni euro eest ning laenude intressid jäävad vahemikku 0,68 kuni 1,13 protsenti, millele lisandub kuue euribor, mis praegu on 3,5 protsendi kandis.

Kui mullu kulus intresside peale vallal 130 000 eurot, siis tänavu on eelarves selleks ette nähtud 437 000 eurot, ütles Saku vallavalitsuse finantsteenistuse juht Randar Lohu. Rohkem kui kolmekordne intressikulude tõus nii jõukale vallale nagu Saku siiski sedavõrd palju probleeme ei valmista, et laene peaks refinantseerima.

"Praegu täidame laenukohustusi omavahenditest ja refinantseerimist plaanis ei ole," ütles Lohu.

Erinevalt Saku vallast on Pärnu maakonnas asuval Lääneranna vallal kavatsus praeguseid laene uue laenuga refinantseerida ning selleks on nõusoleku andnud ka vallavolikogu, ütles ERR-ile Lääneranna vallavanem Ingvar Saare.

Kui pankade enda marginaalid on mõistlikud, siis euribori tõus mõjutab valla eelarvepositsiooni üsna tugevalt, märkis ta.

Lääneranna olukord on ka eelarve väiksema mahu tõttu Saku vallast väheke kriitilisem: kui mullu läks intresside peale 60 000 eurot, siis tänavu on eelarves prognoos 159 000 eurot ehk üle kahe ja poole korra rohkem. Valla kuus laenu, kokku 4,3 miljonit eurot, on seotud kuue kuu euriboriga.

Aastased laenude põhiosamaksed ja intressid on kokku 724 000 eurot, valla põhitegevuse tulem ehk kulude ja tulude vahe on aga 669 000 eurot, mis tähendab, et veidi jääb raha puudu. Seetõttu ongi plaanis laenumaksete tasumiseks võtta uus laen. Samal ajal otsitakse ka kokkuhoiukohti, ütles Saare.

Saare märkis, et valla võlakoormuse määr jääb praegu veel allapoole lubatud ülempiiri ning seega saab praegu veel uue laenu võtta. Saare sõnul on kavas laenumakseid rohkemate aastate peale jaotada, mis vähendab survet eelarvele, kuid samas suurendab aastate peale kogukulu.

Tallinn arvestab kulude kasvu miljonites

Suurimal omavalitsusel, Tallinnal, on praegu laenuportfellis üks fikseeritud hinnaga võlakiri ning ülejäänud laenud ja võlakirjad on kolme ja kuue kuu euribori baasil, ütles ERR-ile Tallinna finantsdirektor Silver Tamm. Kui mullu oli kolme kuu keskmine euribor 0,35 ja kuue kuu oma 0,68 protsenti, siis tänavu on need olnud vastavalt 2,7 ja 3,2 protsenti.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Tallinnal laenude ja võlakirjade maht 216,5 miljonit eurot ning see tähendab, et ka intressikulu kasv ulatub mitme miljonini.

"Eelmisel aastal olid Tallinna linna poolt võetud laenude ja emiteeritud võlakirjadega seotud intressikulud kokku 1,5 miljonit eurot. Käesoleva aasta eelarves on intressikuludeks planeeritud viis miljonit eurot, kuid peab arvestama, et nende hulgas on ka 2023. aastaks planeeritud uue eelarvelaenu, mahus kuni 90 miljonit eurot, laenu intressid. Olemasolevate kohustuste intressikuluks on arvestatud neli miljonit eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga seega 2,5 miljonit eurot," lausus Tamm.

Tallinnast pea viis korda väiksema Tartu laenusumma oli eelmise aasta lõpu seisuga 98,2 miljonit eurot ning laenude keskmine intressimäär oli 2,67 protsenti. Tänavu prognoosib Tartu laenujäägi kasvamist 140 miljoni euro lähedale, sest investeeringute jaoks on kavas laenata kuni 51 miljonit eurot.

Intressikulude kasv on Tartul suurem kui Tallinnal: mullu kulus Tartu linnal intressideks 0,7 miljonit eurot, siis tänavu planeeritakse selleks 4,8 miljonit ehk pea seitse korda rohkem, ütles Tartu linna rahandusosakonna juhataja Meelis Luht.

"Tegelik laenuvajadus ja sellest tulenev intressikulu selgub aasta jooksul ning sõltub investeeringute tegemise graafikust," märkis ta.

Luhti sõnul sõltuvad jooksva aasta keskmine intressimäär ja -kulu paljuski majanduse käekäigust ja laenuturust.

"Praegu oleme arvestanud neljaprotsendise intressimääraga, kuid euribori muutused ja inflatsioon on täna veel paljuski prognoosimatud. Kuni sõja lõppemiseni ja energiaturu korrastumiseni peame siiski arvestama suuremate laenukuludega," lausus ta.

Tallinna netovõlakoormus oli eelmise aasta lõpu seisuga 21,2 protsenti, Tartul 38 protsenti. Mõlemad linnad on lubatud piirist veel väga kaugel. Seaduse järgi on omavalitsuste lubatud netovõlakoormus tavaolukorras 60 protsenti eelarve tuludest, praegu on lubatud kuni 80 protsenti.