"Tulumaksu- jm seaduste muudatused peaksid keskenduma fiskaaltsentrismi vähendamisele, kuid eelnõuga ei anta kohalikele omavalitsustele finantsvahendeid juurde, vaid ainult jagatakse ümber. Seejuures vähenevad mõne niigi tugeva rahanappuse käes oleva omavalitsuse finantsid," kirjutas Tartu linnapea Klaas regionaalminister Madis Kallasele (SDE) saadetud tagasisides.

Reformierakonna juhatusse kuuluv Klaas märkis, et kohalike omavalitsuste olemasoleva rahastussüsteemi ebasoodsamaks muutmise tagajärjel muutub Tartu linna rahastus ebapiisavaks talle pandud omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.

"Käibemaksu protsendi kahe protsendipunktine tõstmine suurendab juba omavalitsuste kulusid. Näiteks Tartu linnale toob see kaasa igal aastal üle 1,2 miljoni euro täiendavaid kulusid. Kooskõlastamiseks esitatud tulumaksuseaduse muudatus tooks täiendavalt kaasa 1 miljoni euro ulatuses tulude vähenemise. Kõrge inflatsiooni tõttu tugevalt langev põhitegevuse tulem halveneks Tartus jm omavalitsustes märgatavalt veelgi."

Linnapea Klaas juhtis ka tähelepanu, et asendushoolduse toetuse tulubaasi tõstmine oli kõige ebasoodsam Tartu linnale ning ka tulumaksuseaduse muudatusest oleks Tartu peamiste kaotajate seas.

"Sellega kaasneb erinevate negatiivsete tagajärgede kumuleerumine. Tartu linna ning EIB ja NIB laenulepingutes on klausel, et linna põhitegevuse tulem peab võrduma vähemalt pooleteisekordse laenuteeninduse kuludega. Ettenägematute seadusemuudatuste tõttu vähenev põhitegevuse tulem muudab võimatuks klausli täitmise ning võib tuua kaasa finantseerimise kulude olulise tõusu."

Kokkuvõtvalt leidis Klaas, et esitatud muudatusettepanekud ei lahenda Eesti KOV-ide rahastamise juurprobleeme.

"Ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas toodud eeldusega, et seadusemuudatuste fiskaalne mõju on ebaoluline. Muudatuste mõjude hindamisel ei ole õige teha otsuseid pealiskaudsete eelduste alusel. Vajalik on põhjalik analüüs, hindamaks muudatuste tegelikke mõjusid, võttes arvesse KOV-ide tänast keerulist finantsolukorda. Isegi pealtnäha väikesed negatiivsed rahastuse muutused koosmõjus täiendavate ülesannete lisandumisega (mille
jaoks piisavas mahus lisatulusid ei kaasne), võivad põhjustada põhitegevuse tulemi muutumist negatiivseks."

Tartu kaks ettepanekut: valglinnastumise ja ühistranspordi parameeter

Selleks, et Tartu linn saaks tulumaksuseaduse muudatused kooskõlastada, tuleks Klaasi sõnul tasandusfondi valemisse viia sisse kaks suuremat muudatust.

Esiteks tuleks lisada tuleks valglinnastumise parameeter. See võimaldaks Klaasi hinnangul paremini hinnata arvestuslikke kulusid, kuna arvestab mitte ainult inimeste sissekirjutust, vaid ka töökohta.

"On hästi teada, et KOV-id pakuvad avalikke hüviseid mitte ainult sinna registreeritud inimestele, vaid ka mujalt tulnutele (nt kohalikud teed, haljasalad, tänavavalgustus, ühistransport jpm). On leitud, et kokku kulub mitteelukohapõhistele KOV teenustele ligi 120 mln eurot, millest suurim osa on seotud töökohtade põhise tarbimisega. On peaaegu 100 000 inimest, kes viibivad ligi poole tööpäevadest mõne KOV-i territooriumil, kuid keda praegu ei arvestata KOV-ide arvestusliku kulu arvestuses. Seejuures on paljudes KOV-ides töökohti oluliselt rohkem kui registreeritud elukohti ning paljudes KOV-ides vastupidi".

Valglinnastumise komponendi lisamine võimaldaks Klaasi sõnul senisest täpsemalt hinnata KOV-ide (arvestuslike) kulude suurust, võttes arvesse ka inimesi, kes viibivad olulise ajast KOV-i territooriumil, kuid pole sinna sisse kirjutatud.

Teiseks tuleks lisada ühistranspordi parameeter. Ühistranspordi kulud on Klaasi selgitusel KOV-ide kaupa väga erinevad, kuid KOV-ide tasandusfondi arvestuslikes kuludes see erinevus üldse ei kajastu. Samal ajal on osades KOV-ides tegemist rahaliselt ühe suurima majandamiskuluga, selgitas Klaas.

Tartu linnapea Urmas Klaas kandideeris viimastel riigikogu valimistel. Ta sai Tartu linnas 8065 häält ja osutus valituks, kuid loobus riigikogu kohast.