Pinto oli aastatel 2019-2020 presidendi nõunik kaasaegse riigi ja jätkusuutlikkuse küsimustes. Alates 2023. aastast töötab ta Euroopa Komisjoni esinduses Luksemburgis, vahendas LSM.

Läti president Egils Levits teatas kolmapäeval, et ei kandideeri teiseks ametiajaks presidendi ametikohale. Briškens ütles neljapäeval, et Läti saab peagi uue presidendi ning ühiskond soovib näha otsustavamaid samme. "Tänased väljakutsed nõuavad kaasaegset mõtlemist," ütles Briškens. 

Koalitsioonierakond Uus Ühtsus esitas presidendikandidaadiks välisminister Edgars Rinkevičsi.  Uue Ühtsuse fraktsiooni juht Ainars Latkovskis teatas neljapäeval, et fraktsioon toetas ühehäälselt Rinkevičsi kandidatuuri, vahendas LSM.

Rinkevičs sai välisministriks juba 2011. aastal ning on kõigi aegade staažikaim Läti välisminister. Ta on Ukraina toetaja ja kritiseerib Venemaa režiimi.

Politoloog Lelde Metla-Rozentale sõnul on Rinkevičs populaarne poliitik, kellel on olemas sise- ja rahvusvaheline poliitiline kogemus. Rinkevičsi kodupartei on Uus Ühtsus, mille liige on ka peaminister Krišjanis Karinš. 

Lelde Metla-Rozentale ütles varem neljapäeval, et Rahvuslik Liit (NA) ega Ühendnimekiri (Apvienotais saraksts – AS) ei toeta Progressiivide ideid. Mõlemad parteid kuuluvad valitsusse. Seetõttu ei pruugi Progressiivide kandidaat saada ka vajalikku toetust, vahendas LSM.

Kolmapäeval esitas Läti ärimees Uldis Pīlens enda kandidatuuri presidendi ametikohale.  

Lätis valib presidendi parlament. Kuni 1997. aastani oli presidendi ametiaeg kolm aastat ja pärast 1997. aastat neli aastat. Läti parlamendis on 100 saadikut. Valituks osutumiseks on vaja vähemalt 51 häält.

Kandidaate saab üles seada kuni 13. maini. Hääletus toimub 31. mail ja uus presidendi ametiaeg algab 8. juulil.