ERR Lätis: seekordsed presidendivalimised erinesid eelmistest
Läti parlament valis kolmandas hääletusvoorus riigi uueks presidendiks välisminister Edgars Rinkevićsi. Seekorsed valimised erinesid eelmistest.
Kõik kolm presidendikandidaati olid väga tugevad ja paljuski nende nägemus riigipea tegevusest ja eesmärkidest kattus. Samuti jõudsid presidendikandidaadid pidada palju väitlusi ja ka kolmapäevane hääletamiste eelne arutelu seimis kujunes sisukaks.
"President peab olema inimene, kes suudab kõnelda nii võõrkeeli kui ka diplomaatilist keelt," ütles Uue Ühtsuse fraktsiooni esimees Ainars Latkovskis.
"Partei Läti Esikohal toetab harjumuspäraseid pereväärtusi. Just seepärast hääletame täna Uldis Pilensi poolt," sõnas fraktsiooni Läti Esikohal esimees Ainars Šlesers.
"Soovitaksin kõigil meil, sõltumata hääletustulemustest, pärast tulemuste selgumist võimalikult kiiresti unustada, kuidas keegi hääletas ja keskenduda sellele, et president on riigi sümbol," rääkis Rahvuslaste Ühenduse fraktsiooni esimees Raivis Dzintars.
Esimesed kaks hääletusvooru andsid kandidaatidele ühesuguse toetuse – Edgars Rinkevićs sai 42, Uldis Pilens 25 ja Elina Pinto kümme häält. Olukord muutus kolmandas voorus, kuhu pääses kaks enam hääli saanud kandidaati ning Pinto esitanud Progressiivid otsustasid toetada Rinkevićsit.
Nii sai praegune välisminister ühe hääle rohkem kui vaja ehk 52. Edgars Rinkevićsit toetas ka Roheliste ja Talurahva Liit. Rahvuslaste Ühendus ning venemeelne Stabiilsuse Eest! ei toetanud kedagi.
"Peetud väitlused ja ka arutelu minu võimaluste üle näitas, et Läti demokraatia on väga kõrgel tasemel. Soovin omalt poolt kinnitada, et teen kõik selleks, et meie riik areneks ja oleks turvaline ning et meie ühiskond oleks ühtsem," sõnas valitud president Edgars Rinkevićs.
Kolmapäevane hääletamine parlamendis oli kui järjepidevuse toetamine, sest Edgars Rinkevićs on pikalt tegutsenud Läti välis- ja kaitsevaldkonnas. Ja nagu ka mitmed saadikud ütlesid, vaevalt ta nüüd midagi põhimõtteliselt uut Läti poliitikasse toob, kuid tal on kogemused. See oligi ehk põhjus, miks Rinkevićsist saab järgmine Läti president.
Tema ametiaeg algab juuli esimesel poolel. Välispoliitika ja riigi julgeoleku kindlustamise kõrval püüab Rinkevićs Läti ühiskonda liita ning astub peagi oma koduerakonnast Uus Ühtsus välja, et riigipea saaks olla poliitiliselt sõltumatu.
Politoloogid on juba jõudnud tunnustada presidendivalimistega kaasnenud poliitilist võitlust.
Kuigi koalitsioon ei jõudnud ühise kandidaadi suhtes kokkuleppele, valiti riigipea seimis parteiüleselt, mis tähendab laiemat mandaati kui vaid koalitsiooni oma.
Kond: Rinkevićs on Eesti jaoks hea valik
ERR-i Läti korrespondendi Ragnar Kondi hinnangul on Rinkevićs Eesti jaoks hea valik.
"Balti riikide koostööst võivad poliitikud rääkida väga üldiste sõnadega ja võivad rääkida ka detailselt, konkreetselt. Edgars Rinkevićs on üks neist inimestest, kes teab detaile, teab väga täpselt sisu ja me oleme ka näinud, et ta on väga hästi esindanud Balti riike kõikjal maailmas. Ta on suur Eesti sõber, nii et ma arvan, et ta on Eesti jaoks väga hea valik," rääkis ajakirjanik.
Rinkevićsi asemele uut välisministrit ei ole veel välja pakutud. Kond märkis, et Läti peaministri Krišjanis Karinši hinnangul võiks praeguse valitsuse koosseisu üldse laiendada, kaasates Progressiivid ning Roheliste ja Talurahva Liidu.
"Tegelikult Progressiivide kaasamise mõte on olnud Karinšil juba valitsuse moodustamise algusest peale. See pole õnnestunud. Sellele on vastu praegused koalitsioonipartnerid Rahvuslaste Ühendus ja Ühinenud Nimekiri. Viimane selleks loodigi, et Roheliste ja Talurahva Liidust n-ö kõrvale jääda, et pääseda Aivars Lembergsi mõjust. Kui see kõik jälle ühte valitsusse kokku peaks tulema, siis on ikka paras kompott. Aga reedel on lubanud Karinš olukorda selgust tuua," selgitas Kond.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"