"Me tahaks analüüsidega selle aasta teises pooles valmis saada ja siis on võimalik vaadata, mis on mõjud ja kas on õigustatud selle küsimusega edasi minemine või mitte. Praegu veel otsust ei ole, nüüd alles hakkavad analüüsid tulema," ütles Läänemets neljapäeval ERR-ile.

Võimaliku sulgemise põhjusena tõi minister välja piiriületuste arvu järsu vähenemise, suhete madalseisu Venemaaga ning kulude kokkuhoiu.

"[Sulgemise] loogika tuleneb sellest, et koroonaeelse ajaga võrreldes on idapiiri ületuste arv vähenenud ligi 80 protsenti ja Lõuna-Eestis kahe piiripunkti peale kokku ligi poole võrra. Kas meil on kahte kõrvuti olevat punkti (Koidula ja Luhamaa – toim.) vaja, kui piiriületused on ligi 50 protsenti vähenenud?" küsis Läänemets.

"Teine [argument] on see, et arvestades Venemaa agressiivset käitumist, siis lähiaastatel, võib-olla järgmise viie aasta jooksul, siin midagi ei muutu ja liiklus sellisena ei taastu," jätkas siseminister.

Läänemetsa sõnul analüüsitakse piiripunkti võimalikku sulgemist kolmest aspektist lähtuvalt.

"Üks on politsei- ja piirivalveameti koormus. Teine on kõik kaasnevad tegevused - seal on ka tolliküsimused ja lisainvesteeringuid, näiteks silla investeeringuvajadused ja kõik muud, mida riik peaks seal lähitulevikus tegema," rääkis ta. "Kolmas aspekt on kõige olulisem. See puudutab sotsiaalmajanduslikku mõju ümbritsevale piirkonnale, töökohti ja inimeste liikumist," lisas siseminister.

Samas ütles Läänemets, et kui ka selline otsus peaks langema ja tulevikus Koidula piiripunktist autoga enam üle ei saa, siis Luhamaal jääks see võimalus alles. "Ja Koidulasse on samamoodi nagu Saatsesse võimalik panna automaatvärav, mis tähendab, et Eesti jaoks turvaline inimene saab sealt ilma piirikontrollita edasi-tagasi üle liikuda, nii nagu see praegu on Saatses ja Narva piiripunktis," selgitas ta.

Koidula piiripunkti kinnipanekul oleks siseministri sõnul kokkuhoid miljonites eurodes.

Politsei- ja piirivalveametist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et kui Koidula piiripunkt peaks kinni minema, tuleb olla valmis reisijate liikumise mujale suundumiseks. "Ehk siis peame kindlasti oma ressursiplaneeringud ümber vaatama ja suunama näiteks osa inimesi Luhamaale. Samas jälle kindlasti peab arvestama Luhamaa läbilaskevõimega, kuivõrd on Luhamaa võimeline vastu võtma näiteks sõiduautosid või veoautosid," politsei- ja piirivalveameti piirihaldusbüroo juht Eve Kalmus.

Politsei- ja piirivalveamet avas 19. aprillil Saatse piiripunktis täisautomaatse piiriületussüsteemi, kus biomeetrilise passiga piiriületaja isiku tuvastab automaatika ning piiripunkti tööd ja reisijate liikumist saavad piirivalvurid jälgida eemalt.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar kirjutas neljapäeval Postimehes, et reaalset olukorda silmas pidades tuleks välja selgitada, millised on võimalused piiriületuskohtade vähendamiseks Kagu-Eestis, eelkõige Koidula maanteepiiripunkti sulgemise või piiriületuste piiramise näol.

Autovedajad: enne tuleks piirijärjekorrad kaotada

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Ermo Perolainen ütles ERR-ile, et tema hinnangul oleks ühe piiripunkti sulgemine autodele halb mõte ning ta viitas juba praegu piiril püsivatele järjekordadele.

"Mitte kuidagi ei saa selle mõtte peale positiivselt vaadata. Kui juba praegu on piiril järjekorrad, siis ühe piiriületuspunkti sulgemine teeb olukorra veel keerulisemaks," ütles ta.

Perolainen viitas veoautode piirijärjekordadele, mis mõnikord võivad ulatuda kuni nädalani.

Siseminister Läänemets tunnistas, et autovedajad tuleb kindlasti ära kuulata, aga piirijärjekordade põhjus on siiski peamiselt Vene tolli töökorraldus.

"Järjekord on muidugi Venemaa poole tegevusest sõltuv, neil on ju omad normid, kui palju nad läbi lasevad. Aga see on ka asi, mis tuleb arvesse võtta, sest otsust ju veel tehtud ei ole," ütles Läänemets.

Eesti piiril Venemaaga on rahvusvaheliseks liikluseks avatud viis piiripunkti, millest kolm on mõeldud maanteeliiklusele Narva, Luhamaa ja Koidula ning kaks raudteeliiklusele. Lisaks on kaks kahepoolset piiripunkti, mis on piiriületuseks avatud Eesti ja Venemaa elanikele. Üks neist – piiripunkt Narva-2 – on alates eelmise aasta novembrist ajutiselt suletud.

Kommusaare toodud andmete kohaselt toimus 2022. aastal idapiiril enim piiriületusi läbi piiripunkti Narva-1, mis andsid 66 protsenti kõikidest idapiiri ületustest. Järgnesid Luhamaa piiripunkt (14 protsenti), Koidula (10 protsenti) ja Narva-2 (üheksa protsenti). Kui kümme aastat tagasi läbis Koidula piiripunkti rohkem inimesi kui Luhamaa oma, siis alates 2013. aastast on Luhamaa piiripunkti läbivate inimeste arv olnud püsivalt suurem. Näiteks 2019. aastal läbis Luhamaa piiripunkti 37 protsenti rohkem inimesi kui Koidula piiripunkti, kirjutas siseministeeriumi asekantsler Postimehes.