PPA: Saatse piiripunkti automatiseerimine päästis selle kohalike jaoks
Saatses avatud automatiseeritud piiripunkt on vastutulek kohalikele elanikele, kuna päevakorral oli ka selle sulgemine või lahtiolekuaja lühendamine, ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindaja. Samuti võib seda vaadelda pilootprojektina sarnaste lahenduste tegemiseks tulevikus ka suuremates piiripunktides.
"Mõne aasta eest, kui Saatse piiripunkti edasise tuleviku küsimust arutati, oli laual kolm varianti: piiripunkt sulgeda, lühendada selle lahtiolekuaega või piiripunkt automatiseerida. Kohaliku kogukonna suur soov oli, et piiripunkti ei suletaks," ütles PPA piirihaldusbüroo juht: Eve Kalmus neljapäeval ERR-ile. "Valisime automatiseerimise tee, kuna see võimaldab piirivalvuritel kasutada tööaega efektiivsemalt. Samuti on väike piiripunkt hea võimalus arendada ja katsetada uusi tehnoloogilisi lahendusi, mida hakkame aina enam kasutama ka suurtes piiripunktides," lisas ta.
Kolmapäeval avas PPA Setomaal Saatses täisautomaatse piiriületussüsteemi, mille tööd ja reisijate liikumist saavad piirivalvurid jälgida eemalt. Saatse piiriületussüsteem, kus biomeetrilise passiga piiriületaja isiku tuvastab automaatika, on esimene omataoline Euroopa Liidu idapiiril, piiripunkti renoveerimine läks maksma ligi 250 000 eurot ning see kaeti täies ulatuses Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondist.
Saatse piiripunkt töötas ka varem, tööde käigus renoveeriti olemasolev infrastruktuur ning integreeriti uuendusena automaatne piirikontrollisüsteem tavapärase manuaalse kontrolli võimekust kaotamata, teatas PPA pressiteenistus
Piiriületuse automatiseerimise üheks põhjuseks oli, et viimaste aastate jooksul on Saatse piiripunktis, mida kasvutavad valdavalt kohalikud elanikud, piiriületajate arv pidevalt vähenenud ning praegu läbi seda tavaliselt alla kümne inimese päevas. Veel kümne aasta eest ületas Saatse kaudu piiri paarkümmend inimest päevas.
"Automaatse piirikontrolli saavad läbida Eesti kodanikud ja meie juures elavad välismaalased, kellel on olemas ka biomeetriline pass," selgitas Kalmus. "Tänu sellele saavad piirivalvurid valvata piiri, samal ajal, kui tehnoloogia teeb ära töö, mida on võimalik automatiseerida. Kui on aga vaja kohale tulla, teeb seda lähim piirivalvepatrull."
Venemaa poolelt tulijad saavad piiripunkti läbida samamoodi, nagu Eesti poolelt tulijad, piiripunkt töötab mõlemas suunas, ainult piiriületajatel peab olema biomeetriline pass.
Saatse piiripunkt annab kogemusi edaspidiseks
Kalmus ütles ka, et Saatse automaatsest piiriületuspunktist saadavaid kogemusi saab kasutada tulevikus ka sarnaste süsteemide ehitamiseks ka mujal.
"Uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine on paraku kulukas, kuid pikas plaanis on see kindlasti vajalik. Meil ei saa tulevikus olema rohkem politseinikke ega piirivalvureid, pigem vähem, seega peame võimalikult palju protsesse automatiseerima, et inimene saaks teha neid töid, milles on tema kasutegur suurim ja milles masin ei saa teda asendada," selgitas Kalmus.
"Tõsi, vanas piiripunktis olnuks kahe korraga töötava piirivalvuriga jätkata lühikeses plaanis küll odavam, kuid sellisel juhul jäänuks piiripunkt renoveerimata ning piirivalvurid teeks tööd, mida saab asendada masinaga, ning piirivalvureid ei saaks mujal kasutada," lisas ta.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar märkis, et automaatne piirikontroll on tuleviku lahendus ning siseministeerium otsib ja aitab pidevalt välja töötada lahendusi, mis lubavad teatud töid suures osas arvutitele usaldada. "Loomulikult ei tähenda see, et Saatses jääb piirikontroll täiesti tehnika korraldada. Inimfaktor jääb protsesse eemalt läbi kaamerate jälgima ja juhendama, vajadusel on võimalik kiiresti sekkuda," ütles ta.
Kommusaar lisas, et automaatne piirikontroll ehk nn ABC-lahendus ei ole mõeldud teenindama ainult piiripunkte, kus piiri ületab mõni üksik inimene päevas. "Tallinna lennujaamas ja Narva piiripunktis töötavad nad väga edukalt ja on end igati õigustanud," sõnas Kommusaar.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) peadirektori asetäitja äriteenuste valdkonnas Marti Lung märkis, et tegemist on kõige kaasaegsema Eesti piiripunktiga. "Lisaks sellele on see esimene iseteeninduslik ja mehitamata piiripunkti Schengeni piiril Euroopas. SMITi 15 tegutsemisaasta jooksul on see kindlasti üks kõrgtehnoloogilisemaid ja tulevikku vaatavamaid arendusi, mida on koostöös PPAga tehtud."
Hetkel ei ole planeeritud laiendada piiripunkti kasutamist autoga reisijatele. Sellist võimalust ei ole olnud ka varem, ennekõike seetõttu, et Venemaa poolel puudub võimalus autoga piiriületuseks."
Toimetaja: Mait Ots