Euroopa Liidu liikmesriikidest üha enamad tahavad piirata Vene nafta vargsi EL-i jõudmist, kinnitasid Politicole mitmed ametnikud ja diplomaadid. 27 liikmesriigi esindajad kohtusid neljapäeval, et arutada nüüdseks juba 11. Venemaa vastu suunatud sanktsioonide paketi tehnilisi aspekte. Kolme asjaga kursis oleva inimese sõnul ei ole keegi tugevalt vastu praeguse Vene energiakandjate embargo karmimale kontrollile. Uus sanktsioonide pakett keskendub eelkõige sanktsioonidest kõrvalehiilimise viiside peatamisele.

Sanktsioonidepaketi mustandi kohaselt keelustaks Euroopa Liit enda sadamate külastamise ka nendele laevadele, mis tarnivad salaja Vene toornaftat. Selle meetmega võetakse sihile nö varilaevad, mis on enamasti vanemad naftatankerid, mis kannavad Vene toornaftat.

Euroopa Liit kehtestas varem Vene toornafta impordi meritsi ning jõustas koos G7 grupi riikidega märtsis Vene naftale hinnalae. Kuna Venemaal pole piisavalt enda naftatankereid, siis peab Venemaa enda nafta tarneks kasutama kolmandate riikide tankereid. Enamus nendest laevadest on S&P analüüsi kohaselt kreeklaste omad. Mõned nendest laevadest lülitavad merel enda tuvastamise vältimiseks ka transponderid välja.

Praeguse uue sanktsioonipaketi sõnastuse kohaselt keelatakse edaspidi juurdepääs Euroopa Liidu sadamatesse ja lüüsidesse laevadele, mille puhul kas kahtlustatakse või tõendatakse, et need laevad rikuvad Vene toornafta ja naftatoodete meritsi tarne ja G7 kokkulepitud hinnapiiri. Sama lähenemist kohaldatakse ka nende laevade suhtes, mis lülitavad oma transponderi ja GPS-i välja.

Üks kõrgetasemeline Euroopa Komisjoni ametnik kinnitas Politicole, et tõenäoliselt ei tekita see karmistamine liikmesriikidega erilist tüli. Kuigi meediasse jõuavad erimeelsused, siis sama allika sõnul on tähtis jätta välismaailmale ühtne mulje.