Kui Ukraina sõja alguspäevil kiideti Brüsselis Venemaa sanktsioonidepakette heaks mõne päevaga, siis nüüd kulub pigem mõni kuu.

11. sanktsioonidepaketi keskmes on Kesk-Aasia riigid, mis vahendavad Venemaale keelatud kaupu. Üks vaidlusküsimusi on see, kas sellise tegevuse eest peaks karistus ähvardama riike või seal tegutsevaid firmasid.

"Kui minna firmade peale konkreetseks, siis muutuvad sanktsioonid järjekordselt rohkem kõrvalehiilitavamaks. Meie seisukoht on selge, et igasugune eksport ja transiit, mis toimub läbi kolmandate riikide Euroopa Liidust välja, oleks selgelt keelatud ja siis on reeglid kõigile selged," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Samas arvavad mitu Lääne-Euroopa riiki, et õiglasem oleks ikkagi firmasid karistada. Vaatamata sellele, et neid on võimalik sisuliselt tundidega luua.

Kuid paketi suhtes on erimeelsusi ka Ungaril. Budapest pole nimelt rahul, et Ukraina lisasid enda musta nimekirja ühe sealse panga, mis takistab ka Euroopa rahurahastu väljamakseid.

"On mõni riik, mis ühendab ära seoseta teemad nagu must nimekiri ja sanktsioonid või Euroopa Rahurahastu väljamaksed. Need asjad peavad
olema üksteisest lahutatud. Riigid ja ettevõtted saavad rääkida ukrainlastega ning
küsida ja nõuda, et neid sealt nimekirjast eemaldataks. See on üks asi, aga
sanktsioonid tuleb kehtestada," kommenteeris Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Järgmisel korral arutavad Euroopa Liidu suursaadikud sanktsioone kolmapäeval, kuid Eesti välisminister pole just eriti lootusrikas.

"Tegelikult ma loodan, et vähemalt Ülemkogu saab korraliku 11. sanktsioonidepaketi kinnitada," ütles Tsahkna.

See tähendab, et kokkulepe sünniks kuu aja pärast. "Kui ei leita enne kokkulepet, siis tuleb leida selleks ajaks kokkulepe. Need protsessid on Euroopas olnud ju keerulised," sõnas Tsahkna.