Kui seni on Eestis 87 protsenti riigihangetest otsustatud madalaima pakutud hinna ja kulu alusel, siis rahandusministeeriumi riigihangete strateegiliste põhimõtete koostajate sõnul peaks olukorda muutma. Nende hinnangul peaks avalik sektor kasutama iga-aastaselt neli-viis miljardit hankeeurot, et täita riiklikult olulisi eesmärke.

Rahandusministeerium märgib, et tulevikus tuleks lähtuda riigihangete läbiviimisel põhimõtetest, milles riigi rahaliste vahendite säästlikult ja mõistlikult kasutamine oleks alles prioriteetide lõpus. Olulisem oleks keskkonnahoidlikkus, sotsiaalne vastutustunne, innovatsiooni toetamine ja õiguskindlus. Hinnale järgneb vaid kvaliteet ja koostöö hankijatega. Rahandusministeerium täpsustas kolmapäeval ERR-ile, et tegemist ei ole prioriteetide nimekirjaga, vaid punktilise loeteluga, mis on tehtud teksti liigendamise pärast.

Hankeid, mis sellisest mõttelaadist lähtuvad, nimetab ministeerium väärtuspõhisteks hangeteks. Ehk siis väärtuspõhine hange kaasab sotsiaalselt vastutustundlikke või keskkonnahoidlikke tingimusi, lähtub hanke eseme mitterahalistest hindamiskriteeriumitest või avab võimaluse toetada innovaatilisi lahendusi.

Suur osa tuleviku hankeid peaksid rahandusministeeriumi hinnangul tulevikus olema keskkonnahoidlikud. Aastaks 2035 eeldab ministeerium, et hangete arvust 20 protsenti ja mahust 50 protsenti peaksid olema just keskkonnahoidlikud riigihanked.

Rahandusministeerium hindab, et kui riik suurendab tellimust näiteks keskkonnahoidlike toodete järgi, siis see stimuleerib turgu, erasektor hakkab pakkuma väiksema keskkonnamõjuga tooteid ja need muutuvad normiks ja kättesaadavaks.

"Keskkonnahoidlikud riigihanked on oma olemuselt tugev tööriist realiseerimaks üleminekut ringmajandusele," märgivad põhimõtete koostajad.

Selleks, et keskkonnahoidlikke lahendusi hankida, peaksid riigihanke läbiviijad hanget ette valmistades kaardistama võimalusi keskkonnahoidlike lahenduste valikuks, lisama keskkonnahoidlikke kriteeriume hanke tingimustesse, eelistama keskkonnasertifikaatidega tooteid ja hindama pakkumisi olelusringi kulude põhiselt.

Lisaks tuleks hankijail lepingu täitmisel kontrollida eraldi, kas hankelepingu täitmisel kasutatavad tooted, ained, materjalid ja teenused vastavad pakkumuses esitatud sertifikaatidele ja kinnitustele ning kas hankelepingut täidetakse vastavalt pakkumuse tingimustele.

Suur osa hankeid peaks muutuma ka sotsiaalselt vastutustundlikuks. Aastaks 2035 eeldab rahandusministeerium, et hangete arvust 10 protsenti ja rahalisest mahust 20 protsenti on just sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked.

Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangetega peaks hankija tagama, et selle täitmises osalevatel inimestel kogu tarneahelas on tagatud õiglased töötingimused ja sotsiaalselt jätkusuutlik tegutsemine.

Täpsemalt toob ministeerium välja, et võiks hangetega toetada noorte, eakamate, pikaajaliste töötute, kodutute, diskrimineeritute, puuetega inimeste, võõrtöötajate, rassiliste vähemuste, usuliste vähemuste, rahvuslike vähemuste, madalalt haritute, vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute töövõimalusi. Samuti peaks selliste hangetega toetama soolise segregatsiooni vähendamist valdkonniti ja tööturul.

"Kõik nimetatud sotsiaalsed eesmärgid on aktuaalsed ka Eesti kontekstis, mistõttu sõltub ka Eestis sotsiaalsetesse eesmärkidesse panustamine muu hulgas sotsiaalsete kriteeriumite kaasamisest riigihangetesse," märgib rahandusministeerium.

Et rahandusministeeriumi soovitud eesmärke saavutada, peaksid hangete läbiviijad tulevikus alustuseks kaardistama võimalusi sotsiaalselt vastutustundlike kriteeriumite lisamiseks hankedokumentidesse. Hangete tingimustesse peaks lisama sotsiaalselt vastutustundlikke kriteeriume ja pakkujatelt tuleks küsida, kuidas viimane hakkab hanget läbi viies sotsiaalseid aspekte täitma.

Lisaks võiks rahandusministeeriumi hinnangul hanget läbi viies leida viise, kuidas pakkuda hangete kaudu ettevõtlusvõimalusi ettevõtetele, kes on tööle võtnud eelmainitud haavatavatesse ühiskonnagruppidesse kuuluvaid inimesi.

Hangete täitmisel tuleks ministeeriumi hinnangul kontrollida pisteliselt, kas sotsiaalsed tingimused on hankelepingu täitmisel täidetud, et ettevõte tagaks töötajate heaolu ning peaks kinni seadustest. Kui avastatakse sotsiaalsete tingimuste mittetäitmine, peaks sellele reageerima kas vastavalt lepingule või teavitama pädevat asutust.

Innovatsiooni toetavaid hankeid peaks aastaks 2035 olema kõigist hangetest viis protsenti ja hangete kogumahust 10 protsenti. Innovatsioonihanke käigus tuleks hankida uudset või olulisel määral parendatud toodet või lahendust, mida turg veel ei paku, märgib rahandusministeerium.

Nagu ka eelnevate hangete puhul peaksid hanke läbiviijad kaardistama hanget ette valmistades erinevaid võimalus innovaatiliste lahenduste eelistamiseks, leida võimalus hange üles ehitada lähtuvalt probleemist ja võimaldada pakkuda täiesti uusi lahendusi. Tuleks eelistada kvaliteedipõhiseid hindamiskriteeriumeid ja aktsepteerida innovatsiooniga kaasnevaid riske.

Lepingu täitmisel erinevalt eelmistest ei tuleks lisaks kontrollida, vaid pigem aidata. Nimelt soovitab rahandusministeerium toetada innovaatilise lahenduse pakkumisest tuleneva ebakindluse ja ettearvamatuse vähendamist. Lisaks tuleks lepingutingimustega panustada koostööle ja olla avatud lepingupartnerid.

Seejärel tuleks riigil olla usaldusväärne hankija ja lepingupartner, mis tähendaks hankes riigi julgeoleku suurendamist. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks usaldusväärsete hangete arv olema 1,5-2 protsenti, rahalise mahuga 5-10 protsenti.

Viimaks ja viiendaks hankeliigiks annab rahandusministeerium liigi mõistlik – see siis on riigi rahalisi vahendeid läbipaistvalt, otstarbekalt ja säästlikult kasutav hange. Ministeerium eeldab, et aastaks 2035 võiks selliste hangete osakaal väheneda arvuliselt 45 protsendile kõigist hangetest ja mahuliselt 70 protsendile kõigist hangetest.

Lisaks toovad strateegia koostajad välja võimaluse, et suur osa neist hangetest võiks hoopiski madalaima hinna asemel üritada hankida parima hinna ja kvaliteedi suhtega lahendust. Kuidas see täpsemalt välja näeb, strateegia põhimõtete koostajad ei selgita.

Samas kokkuvõtvalt ütlevad strateegiliste põhimõtete koostajad, et kõigi väljatoodud väärtuste koos või eraldi kasutamine "viib riigihanked uuele kvalitatiivsele tasemele, maksimeerides ühiskondlikku heaolu ja avalike teenuste taset".

Lisaks, kui valitsus peaks riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted heaks kiitma, soovitavad selle koostajad iga suuna tasandil valdkondlike tegevuskavade ja juhendmaterjalide koostamist.

Samuti leiavad dokumendi koostajad, et tuleks tsentraliseerida erinevate ministeeriumite vastutusvaldkondadesse kuuluvad juhised ning koostada hankijatele ühtne väärtuspõhise hankimise infokogumik, milles integreeritakse kokku kogu juhendite ja näidiskriteeriumite info.