Rahandusministeerium saatis avalikuks konsultatsiooniks uued riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted, mille järgi peaksid riigihanked tulevikus keskenduma madalaima hinnaga pakkuja valimise kõrval rohkem ka keskkonnahoiule, sotsiaalsele vastutustundele ja innovatsiooni toetamisele.

Eesti senine praktika on olnud, et riigihanke võidab see pakkuja, kes teeb kõige odavama pakkumise ehk hind on olnud põhikriteerium.

Hankeid, mis uuest mõttelaadist lähtuvad, nimetab ministeerium väärtuspõhisteks hangeteks, mis lähtuvad muu hulgas mitterahalistest hindamiskriteeriumitest.

Advokaadibüroo Nove advokaat Mart Parind, kes on varem töötanud riigihangete vaidlustuskomisjonis, ütles ERR-ile, et need muudatused, kui tõesti seaduseks vormuvad, mõjutavad riigihanketurgu tuntavalt.

"Olemasoleva teabe pinnalt tundub, et nagu iga täiendava reguleerimisega, tõotab asjaosaliste elu minna kirjumaks ja keerulisemaks. Kuigi väärtuspõhine hankimine on ideena kahtlemata hea, siis selle paratamatu kaasnähe on, et hanke ettevalmistamine ja hankemenetluse läbiviimine muutub raskemaks ja ajamahukamaks," lausus Parind.

Parind lisas, et sellega suureneb ka hangetes osalejate töökoormus. "Asju, mille pärast muretseda ja mida tähele panna, tuleb ilmselt juurde. Ühest silmast nutva näoga võib aga öelda, et see pole riigihanketuru osalistele midagi uut. Riigihanked on juba pikki aastaid liikunud üha suurema reguleerimise poole, nõnda et tegu on juba täna valdkonnaga, kus ilma suurte kogemuste, spetsialiseeritud oskuste ja tihtipeale ka juristide abita on hakkama saada keeruline," lausus ta.

Advokaadibüroo Rask vandeadvokaat Keidi Kõiv leidis aga, et pigem on tegu hulga sekundaarsete põhimõtete edasiarendusega ning suuri muudatusi need kaasa ei too.

"Sarnased erisused on põhimõtete ja seaduse tasandil eksisteerinud ka varem – näitena ka täna on kehtivas seaduses olemas erisätted sotsiaalset kaitset vajavate isikute suhtes. Seega ei ole tegemist millegi esmakordsega ning ilmselt ei ole põhjust oodata, et põhimõtete rakendamine tooks riigihangetega seonduvalt kaasa väga suuri ja põhimõttelisi muudatusi," lausus ta.

Kõivu sõnul puudutavad ettevõtjate jaoks muudatused nende tegevusmudelit või tootevalikut ja seega võivad need mõjutada konkurentsivõimekust.

Advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Erki Fels, kes on riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande üks autoreid, märkis, et uuendustega võib väheneda pakkujate ringi ja see, mida ostetakse, võib muutuda kallimaks. 

"Kui pakkuja tootevalikus ei olegi (näiteks) ökomärgistatud mööblit, siis ta peab kiirkorras tootevalikut uuendama või jääb ta keskkonnahoidlikust hankest sootuks eemale. Seega: iga kvaliteedile, keskkonnahoiule, innovatsioonile, sotsiaalsele kaasatusele suunatud hanketingimus mõjutab konkurentsi ja hankelepingu maksumust," lausus Fels.

Muudatused vaieldakse kohtus läbi

Seda, kas hoogne üleminek nn väärtuspõhistele riigihangetele võib kaasa tuua vaidlustuste arvu kasvu, on Parindi sõnul keeruline prognoosida.

"Spekulatsiooni tasandil võib see teatava vaidluste kasvu siiski kaasa tuua, sest iga uus seadusandlus tekitab praktikas küsimusi ja tahab läbivaidlemist. Selles ei ole iseenesest midagi halba, see on üksnes loogiline ja niimoodi õiguskord arenebki. Lisaks, kui hankijatele igasugu kohustusi asetavaid õigusnorme tekib juurde, siis vastavalt tekib turuosalistel ka täiendavaid õigusi-ootusi, mida kohtulikult maksma panna, ning millest kinni haarates hankija tegevust vaidlustada," lausus ta.

Kõiv ei pidanud tõenäoliseks, et keskkonna ja sotsiaalse vastutuse põhimõtted vaidlustusi senisest rohkem tooks. "Kuid ootuspärane on, et teatavad põhimõttelised erimeelsused ja küsimused kindlasti tekivad ning nendest kerkivad vaidlused ja kohtupraktika saab uueks suuniseks ühtse praktika juurutamisel," nentis ta.

Ka Felsi hinnangul ei suurene vaidlustuste arv. "Miks hankeid vaidlustatakse, ei ole kaugeltki seotud keskkonnahoidlike või sotsiaalsete kriteeriumidega. Tüüpiliselt vaieldakse selle üle, kas konkurendi pakkumus oli ikka vastav, kas pakutud hind on äkki liiga madal, kas hankija tehtud kvalifitseerimata jätmise või kõrvaldamise otsus on õiguspärane. Ma ei usu, et vastutustundlikum hankimine iseenesest vaidluste arvu suurendab," lausus ta.

Riigihangetest vaidlustatakse Eestis aastas umbes kaks protsenti, mullu oli see näitaja 1,5 protsenti. Fels märkis, et on sektoreid, mis ei saa ilma vaidlusteta, näiteks jäätmevedu, koolitoit, ühistransport. "Seal on vaidlustamise põhjused seotud ainuõiguses, mille teenuse osutaja pikaks ajaks saab. Konkurendid võitevad lepingu eest õiguslikult nii palju, kui võimalik," ütles ta.

Rohepöördeks muudatused vajalikud

Suur osa tuleviku hankeid peaksid rahandusministeeriumi hinnangul tulevikus olema keskkonnahoidlikud. Aastaks 2035 eeldab ministeerium, et hangete arvust 20 protsenti ja mahust 50 protsenti peaksid olema just keskkonnahoidlikud riigihanked.

Parind ütles, et jõuline liikumine väärtuspõhiste riigihangete poole on kahtlemata tervitatav.

"Eesti avaliku sektori hankepraktika vajab tõesti seadusandlikku nügimist, et hanked oleksid targemad ja suuremat väärtust loovad. Nagu elu on näidanud, siis praegune seadusraamistik selleni viinud ei ole. Pean riigihankeid kohaseks viisiks suunata ühiskonda rohelisema mõtteviisi ja käitumise poole. Arvestades riigihangete tohutut rahalist mahtu, on see kindlasti valdkond, mille kaudu saab tuntavaid muudatusi saavutada," lausus ta.

Parind lisas, et Eesti on Euroopa Liidus seni olnud negatiivses mõttes esirinnas selle poolest, et meie avalikud hankijad otsustavad hankevõitjaid suuresti vaid madalaima hinna alusel. 

"Paljudel juhtudel ei ole see tark ega põhjendatud. Siin kehtib ütlus: kui tahad osta head ja odavat, pead ostma mõlemad," nentis ta.

Loomulikult vajalikuks nimetas põhimõtete muutmist ka Fels.

"See, et riik peab ostma kõige odavamalt, on müüt. Üsna visa, aga täiesti alusetu. See on juba ammu-ammu ära vaieldud ja ümber lükatud. Riigihangete seadus otseselt ütleb, et eeskätt tuleb osta hinna-kvaliteedi, mitte odavaima hinna alusel. Nii Eesti seadused kui ka Euroopa Liidu õigusaktid kannustavad hankijaid arvestama keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete tingimustega. Õiguslikke takistusi siin ei ole. Hindamise kriteeriumide seadmise kaudu on seejuures võimalik otsustada, et hinnakomponent on üksnes näiteks 20 või 30 protsenti ja ülejäänud edukuse kriteeriumid on kvaliteeti sihtivad," rääkis ta

Kõivu sõnul on sellised muudatused kindlasti vajalikud. "Tulevikus, kas tahame seda või ei, tuleb suuta olulisest vähemast toota oluliselt rohkem, kui seda suudetakse täna ja olemasoleva elustandardi hoidmisel peame suutma kasutada oluliselt piiratumas koguses ressursse. See eeldab majandusmudelite olulist muutumist," lausus ta.